Meenutuste sari ⟩ Irja Lutsar: koroona tõi esile teada valukohad, mida kõik püüdsid ignoreerida

Lõhestunud ühiskonna probleemid ei tulnud välja seoses Narva tankiga, need olid selgesti nähtavad ka koroonapandeemia ajal. Foto: Lii Ranniku illustratsioon

Koroonaviiruse kaks kurvilist aastat: mida oleme õppinud ja mis ootab ees. Sarja 14. osa.

Koroonapandeemia on üks esimesi tõelisi ja laiaulatuslikke kriise teise maailmasõja järgsete põlvkondade elus. Kriisi põhjustas viirus, kuid tegu pole pelgalt meditsiinilise probleemiga. Kriisi ei juhi viirused ega bakterid, vaid ikka ja ainult inimesed. Erinevatel kriisidel on mitmeid ühiseid jooni, mistõttu koroonakriisi analüüsimine ning sellest õppimine võiks aidata paremini toime tulla tulevaste ka mittemeditsiiniliste kriisidega. Koroonaviirus tõi teravalt esile ühiskonna valukohad, mida kõik teadsid, aga püüdsid ignoreerida.

Loogiline tundub, et mida varem kriis peatatakse, seda paremini see lõpeb. Siiski on eksperdid endiselt eriarvamusel. On neid, kes leiavad, et ka seekord jäi Hiina uuest viirusest teavitamisega hiljaks, ehkki seda tehti umbes kuu pärast esmaste haigusjuhtude ilmnemist. Siiski juhtus nii, et ajal, mil tegutsema hakati ja lennuliiklus Hiinaga peatati, oli viirus ammu juba üle maailma laiali kantud, kuna enamik haigeid olid kas asümptoomsed või väga kergete haigusnähtudega. Et tulevikus õnnestuks peatada viirus enne, kui ta loomadelt inimestele kandub, tundub praegu helesinise unistusena.