GALERII JA VIDEO ⟩ Raadi punamonumendi pronkskuju viidi minema, ala jääb suletuks järgmise nädala keskpaigani

Esmaspäeva varahommikul algas Tartus Raadi pargis paikneva okupatsiooniaegse hauatähise teisaldamine ja parki maetud inimeste säilmete ümbermatmine. Kella üheksaks oli monumendi pronksist kuju maha võetud.

Juba öösel ümbritseti ala kangaga kaetud aiaga ning perimeetrit asus valvama hulk politseinikke.

Töödele eelnes hingepalve parki maetud sõjaohvritele, mida lugesid EELK Tartu praostkonna praost Ants Tooming ja EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite koguduse preester Vadim Rebase. Seejärel eemaldati pronksist skulptuur ning tõsteti ekskavaatori abil veokile. Skulptuurile pandi transpordiks ümber puidust kast.

Seejärel alustasid töömehed monumendi ümber olevate betoon- ja kiviplaatide eemaldamisega. Arheoloogid asuvad teisipäeval tegelema monumendi lähistele maetute säilmete välja kaevamisega. 

Esialgse hinnangu kohaselt kestab kaevamine nädala lõpuni. Pargiala jääb aga suletuks järgmise nädala kolmapäevani.

Tartu linnamajandusosakonna juht Rein Haak selgitas, et ala saab avada alles siis, kui kõik tööd on tehtud ning seal on inimestel ohutu liikuda.

Linnapea Urmas Klaasi sõnas, et linn tegi kevadel sõjahaudade komisjonile ettepaneku pargis asuvate säilmete ümbermatmiseks. «Parki maetud sõjaohvrid peavad leidma oma viimase rahupaiga kalmistul. Ka pargis asuv punamonument ei sobi oma valeliku sõnumiga meie mälu- ja kultuuriruumi,» ütles ta.

Miks ettepaneku tegemisest kuni teisaldamiseni kulus peaagu viis kuud? Linnapea selgitas, et taoliste monumentide eemaldamine ja sõjaohvrite ümbermatmine käib praegu pidevalt üle Eesti ning sõjamuuseumi arheoloogid jõudsid nüüd tööjärjega Raadile. 

Millisel kalmistule Raadi pargist leitud inimeste säilmed ümber maetakse, ei osanud Klaas veel öelda. «See kõik sõltub sellest, kui palju säilmed siit leitakse,» ütles ta.

Mis saab monumendi asupaigast tulevikus? Klaas märkis, et betoonplaadid, mis parki ei sobi, teisaldatakse ning need leiavad taaskasutuse mõnes teises kohas. «Ala heakorrastatakse, siia tulevad elemendid, mis on pargi ja loodusega kooskõlas,» selgitas linnapea. 

Eesti sõjamuuseumi ekspertide hinnangul võib olla Raadi parki maetud ligi 250 inimest. Muuseumi direktori Hellar Lille sõnul selgub ohvrite täpne arv siiski kaevamiste käigus. «Senine sõjahaudade väljakaevamiste praktika näitab, et nõukogudeaegsed andmed maetute arvu kohta ei pruugi tõele vastata.» Ta meenutas, et suvel Värska punamonumendi juures läbi viidud väljakaevamistel ei tulnud maapõuest välja ühegi inimese säilmeid.

Senise info kohaselt peaks olema Raadi monumendi juurde maetud Teise maailmasõja ajal Lemmatsis hukatud isikud ning Tartus ja Tartu ümbruses langenud punaarmeelased.

Politsei kehtestas monumendi vahetus ümbruses tööde ajaks viibimiskeelu, mis tähendab, et kõrvalisi uudistajaid sinna ei lubata.

Esmaspäeva hommik möödus  Raadi pargi lähistel politseile rahulikult. Lõuna prefektuuri Tartu piirkonnavanem Siim Linnard kinnitas, et mitte keegi ei soovinud tööde alasse sisse trügida ning möödujad reeglina isegi ei küsinud, mida politsei seal valvab. «Paar üksikut küsijat oli,» märkis Linard.

Samas tuletab politsei meelde, et ajal, mil Raadi pargis käivad monumendi ümbruse korrastustööd, on seal mõningal määral muutunud ka liikluskorraldus. Sestap palutakse liiklejatel jälgida ajutise liiklusmärke. Ühtegi tänavat Raadi piirkonnas liiklusele ei suleta.

Linnavalitsus omakorda tuletab meelde, et Tartus kehtib droonide lennutamise keeld ning ilma loata drooni lennutada ei tohi.