Tantsuajaloo väärt fotod kaunistavad Vanemuise väikse maja publikugaleriid

Gerd Neggo tantsustuudio liikmed 1927. aastal. Foto: Karl Akel/Rahvusarhiiv

Teatrimajad on taas avatud ja teatrisügelus publikul ammu peal. Vanemuise väikse maja jalutusgalerii seintelt tasub külastajal märgata ajaloolisi fotosid pealkirja all «Gerd Neggo. Tants üksnes on suverään». Väljapanek on pühendatud tantsija, koreograafi ja pedagoogi 1920. aastate tantsuloomingule ja tema 130. sünniaastapäevale.

Kes oli Gerd Neggo?

Gerda Elwine Neggo sündis 1891. aastal Kuressaares ja suri 1974. aastal Stockholmis, tantsu õppis ta 1920. aastate esimesel poolel Saksamaal Rudolf von Labani juures.

Nii Laban kui Neggo olid seisukohal, et kõige olulisemal kohal tantsus on liikumine, see tähendab tants ise. Kõik muu ― muusika, valguskujundus, kostüüm ― kuulutati nende sõnul «mittetantsuliseks».

Gerd Neggo koreograafia «Marss» (1927). Kavalehe kohaselt esitasid seda Hilda Aren, Nata Blinova (Slastnikova), Justa (Aita) Kurfeldt ja Helmi Tohvelman. Foto: Karl Akel/ Eesti Ajaoomuuseum

«Kostüüm, dekoratsioon, saatehelid, see kõik on vaid raamiks ja aitab rõhutada tantsija rütmilist väljendust,» kirjutas Neggo 1927. aastal. «Isegi tantsija on ainult tööriist, ainult vahend otstarbe saavutamiseks. Tants üksnes on suverään.»

Tantsualase tegevusega alustas Neggo Eestis 1924. aastal. Temast kujunes hinnatud pedagoog, koreograaf ja tantsija. 1926. aastal avas ta Tallinnas omanimelise tantsustuudio. Algas tihe koostöö Draamastuudio teatrikooli ja Draamastuudio Teatriga, mis ongi tänane Eesti Draamateater.

Viieteistkümnel mustvalgel fotol, mis on digitaalselt puhastatud ja Kuressaare ametikoolis suureformaadilistele Kapa plaatidele trükitud, näeb Gerd Neggot soolotantsijana ajastule omaseid poose võtmas. Aga neil näeb ka Gerd Neggo stuudiolasi, kelle hulka kuuluvad tulevased tantsijad ja tantsuõpetajad Ida Urbel, Helmi Tohvelman, Edith Oltrop, Geeni Raudsepp, Senta Ots, Salme Reek ja mitmed teised.

Näituse fotode autoriteks on vennad Parikased, Karl Aksel ja Aleksander Teppor ja mitmed teised. Näituse idee autor on aga Anne-Liis Maripuu, kes on Tartu ülikooli doktorant ning pühendanud end tantsuajaloo uurimisele juba 2016. aastast alates.

Näituse pealkiri «Tants üksnes on suverään» osutab tõigale, mida Gerd Neggo kaasaegsed on märkinud: Neggo looming oli üsna abstraktne ja sisuta. «Sisuta selles mõttes, et väljendab läbi füüsise ja liikumise neid tundeid, mis on sõnades väljendumatu,» selgitas Anne-Liis Maripuu. Foto: Juan Camilo Rodriguez Pira

Gerd Neggo loos paelus teda see, kuidas 1891. aastal Kuressaares sündinud neiu leiab endas meelekindlust minna õppima Saksamaale. Ja kuidas info modernsest tantsust, millest 20. sajandi esimestel kümnenditel laiemalt veel midagi ei teatud, üldse temani jõudis. Gerd Neggo tantsuõpingud algasid muide Tartus Ella Ilbaku juures, kes oli plastilist liikumist õppinud Peterburis.

Näituse kujundaja on Margit Kuus ja fotode töötleja  Mari-Liis Nellis, mõlemad Kuressaare Ametikoolist. Enne Vanemuise teatrisse jõudmist oli näitus üleval Eesti Draamateatris ja Kuressaare kultuurikeskuses.