R, 30.09.2022

Sõbra tänava õigeusu kirik kutsub kontserdile ja loodab kogukonna tuge

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Sõbra tänava õigeusu kirik kutsub kontserdile ja loodab kogukonna tuge
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kontsert Kohila kirikus.
Kontsert Kohila kirikus. Foto: Karl-Kristjan Nigesen

EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kirik, mis asub Sõbra 19a, ootab pühapäeva õhtul kell 18 rahvast kontserdile, kus tulevad esitamisele õigeusu kirikulaulud läbi liturgilise kirikuaasta. Juhatab dirigent Terje Palli.

Kontserdiga tähistab kogudus kirikus ulatuslike restaureerimistööde algust ja soovib jagada oma rõõmu võimaluse üle säilitada järgmistele põlvedele Karlova miljööväärtuslikus piirkonnas see kahekorruseline, kogu Eesti arhitektuuris ainulaadne hoone.

Tartu Pühade Aleksandrite koguduse juhatuse liige Leelo Isidora Viita ütles, et eelseisva kontserdi annetused on mõeldud eelkõige katuse remondiks, mis esialgsel hinnangul võib maksma minna 700 000 eurot.

Oma kiriku trepil.
Oma kiriku trepil. Foto: Martin Uudevald

Kontserdil üles astuv Pühade Aleksandrite õigeusu koor sai alguse 2019. aastal, mil toimus koori esimene kontsert kiriku taastamiseks. Koori asus juhatama Terje Palli, kes on Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkiriku koorijuht.

Peale 2019. aasta esimest kontserti Tartus kutsuti neid laulma ka mujale Eesti õigeusu kirikutesse, ja kooriga liitusid lauljad kirikuist üle Eesti. Nüüdseks on koor andnud 18 kontserti.

Koorist ja selle repertuaarist veel

Leelo Isidora Viita sõnul tutvustavad nad laiemale kuulajaskonnale õigeusu eestikeelset muusikapärandit, mis on rännak läbi õigeusu liturgilise aasta. Kõlavad laulud õhtuteenistusest, jumalikust liturgiast, suurest paastust ja ülestõusmispühade teenistusest ning laulud Jumalaemale.

«Mõned palveviisid on üle 1000 aasta vanad, mõned on meie oma kaasaegsete heliloojate kirjutatud,» kommenteeris ta. «Koori kavast leiab paleti teenistustel kasutatavaid vanemaid viise, nagu Valamo, bütsantsi, znamennõi, Gruusia viisid ja ka meie kaasaegse helilooja Tiina Hirvoja kirjutatud viise, gruusia viisid, aga ka näiteks eestikeelsele psalmile kohandatud kopti viisi ning kaasaegse helilooja Tiina Hirvoja loomingut.» 

Kontsert Kohila kirikus.
Kontsert Kohila kirikus. Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Koori põhikoosseisus on üheksa lauljat: Marleen Hage, Leelo Viita, Marin Laes, Kristi Pumbo, Tiina Pappel, Tanel Vassel, Mart Ilves, Andreas Kalkun ja Heikki-Rein Veromann ning kooris laulab ka kaheksa-aastane Klaarika Cha Felicia Annus.

Tartu Pühade Aleksandrite kirik on paraku avariilises seisukorras ning vajab hädasti ja restaureerimist. Sademevete läbijooksude tulemusel on katusepleki all olev puitkonstruktsioon mädanenud. Ka ootab kiiret remonti ja toestamist ülakiriku saali võlvlagi, mis on võlvikandade murenemise tõttu muutumas varisemisohtlikuks.

Pikemas perspektiivis tuleb lagunemise peatamiseks krohvida ilmastikule paljandunud tellissein välisfassaadil ning niiskuskahjustuse peatamiseks välja ehitada nõuetekohane ventilatsioonisüsteem.

Hoone, mis andis Tartu elanikele varju ja kaitset teise maailmasõja pommitamiste ajal, peab nüüd püsimajäämiseks paluma remondis kogukonna panust, leiab kogudus ja leiavad koori liikmed. Kui kirikuhoone ehitati sajand tagasi põhiliselt annetuste toel, siis praegusel põlvkonnal on moraalne kohus järgmiste põlvkondade ees anda oma panus selleks, et kaunis kirikuhoone säiliks.

Kaks korrust, viis altarit, imeline akustika

Tartu Püha Aleksandri kogudus (nii kõlas kiriku esialgne nimetus) loodi 1913. aastal ja nurgakivi kirikule pandi 1914. aastal, ajal, kui Eesti alad kuulusid veel Vene tsaaririigi koosseisu. Kirik püstitati peamiselt annetuste toel. Tartu sai Liivimaa kubermangu arhitekti Vladimir I. Lunski kavandatud ruumika kahekorruselise, viie altariga ja erilise akustikaga kiriku.

Hoone välimuses ühinevad tervikuks historitsism ja juugendstiil, mis on unikaalne kogu Eesti arhitektuurimaastikul ja isegi Baltimaades. Kirikuhoone on alates 1997. aastast Eesti kultuurimälestiste riiklikus registris.

Pärast teist maailmasõda nõukogude ajal Aleksandri kirik suleti. 1964. aastal tehti kirik seest tühjaks. Hoone anti Tartu ülikooli raamatukogule fondihoidlaks, 1984. aastast kasutas hoonet toonane Eesti NSV riiklik etnograafiamuuseum (praegune Eesti Rahva Muuseum) soome-ugri eksponaatide hoidlana, alumine kirikusaal anti ENSV ministrite nõukogu büroo otsusega adventistidele ja metodistidele ühiskasutuseks.

Kirik tagastati kogudusele 24. detsembril 2002. aastal.

Kiriku peaaltar taaspühitseti 2003. aastal Eesti apostlik-õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse poolt kõikide pühade Aleksandrite auks. Samast aastast kannab kirik ja kogudus nime Tartu Pühade Aleksandrite kirik ja EAÕK Tartu Pühade Aleksandrite kogudus.

Tartu Pühade Aleksandrite kirikus tegutseb aktiivne ja nooruslik kogudus. Teenistused toimuvad iga laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul, suurte kirikupühade korral ka nädala sees.

Koguduse nimekirjas on umbes 200 liiget, regulaarselt osaleb pühapäevastel teenistustel 30 inimest. Kogudus osaleb sageli kogukonna sündmustel ja pakub võimalust lähemalt tutvuda kiriku ja oma eluga. Kirik on teekäijatele ja lihtsalt uudistajatele avatud ka igal tööpäeval kella 12–14.

Märksõnad
Tagasi üles