E, 6.02.2023

GALERII ⟩ Kokanurgast puhveteid pidi Lümatile. Jüri Homenjaga ja ilma

Uusi muljeid Sibulateelt
Kokanurgast puhveteid pidi Lümatile. Jüri Homenjaga ja ilma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Midagi õigemat kui hea ilm on Sibulatee puhvetitepäevale raske soovida. Kas ilma tõttu või mitte, aga ka metsatukkade taga Kokanurgas üksi keset põlde paiknev Grau talu leidis 10. septembril rohkelt külastajaid.

Grau talu perenaine Marve Juursalu on Pala kooli õpetaja ja ümbruskonnas kuulus inimene. Eriti tuntud on ta sefiirikorvikeste ja -tortide tõttu, mida valmistab tellimise peale oma salaretsepti järgi, ja kes neid kord on maitsnud, see...

Stopp! Praegu käib jutt sibulapuhveteist.

Aga ka sibulateema ei ole Marve Juursalule võõras, kuna eelmisel aastal jättis ta nalja pärast üheks päevaks sefiiri unarusse ja mõtles välja, kuidas teha sibulamuffinit. Küpsetas paraja portsu sibulamuffineid valmis ja saatis sibulapirukavõistlusele Kolkjasse. Žürii liikmeile maitsesid muffinid kõige rohkem ja Sibulatee parima sibulapirukameistri tiitli saigi mullu tema. See oli mullu.

Sibulatee puhvetite päev. Grau talu.
Sibulatee puhvetite päev. Grau talu. Foto: Sille Annuk

Marve Juursalule meeldib vist üldse asju esimest korda teha, ja nii võttis ta kätte ja avas tänavu oma õuel esimest korda sibulapuhveti. Appi tuli kolleeg Pala koolist ehk kehalise kasvatuse õpetaja Virge Otsa, siis veel isiklik mees ja tütred, mõni sugulane ning kuuenda klassi õpilased Cristella ja Oskar – esimene müüs omavalmistatud küünlaid ja teine pulgakomme.

Kui reporterid, üks fotokaamera ja teine märkmikuga, Grau tallu jõudsid, olid letil kaks vaagnat tühjad. Mis seal otsa lõppenud võisid olla? Loomulikult sibulamuffinid, ja loomulikult olid otsa lõppenud ka Marve Juursalu sefiirikorvikesed. Ta ise oli ka õue pealt kadunud. Leti taga valvet pidav Virge Otsa ütles, et läks kööki küpsetama, varsti tuleb.

Nüüd vahepeal tuleks rääkida kultuuriprogrammist, mida tänavu kõik Sibulatee puhvetid püüdsid külastajaile pakkuda. Grau talus tähendas see seda, et Marve Juursalu haaras keset päeva sülle akordioni Weltmeister, varjates oma põllele kirjutatud lause: «Ära usu kõhna kokka!» (NB! Marve ise ei ole kõhn), lõi pillile hääled sisse ja meelitas õuele kogunenud inimesed endaga kaasa laulma.

«Ei meelest läe meil iial...» laulab Marve Juursalu.
«Ei meelest läe meil iial...» laulab Marve Juursalu. Foto: Sille Annuk

Energiat peab sellisel naisel olema rohkem kui teistel, kuna ka Pala koolis tegutseb õpetaja Marve Juursalu mitmel rindel. Ta on kolmanda klassi õpetaja, annab suurematele lastele eesti keelt ning teeb lastega veel rahvatantsu ja draamaringi ja...

Aga niipea kui koju saab, jändab köögis sefiirikorvikeste ja -tortidega, ja viimasel ajal vist ka sibulamuffineid küpsetades, kuna tellijaid jätkub. Marve Juursalu arvab, et ega ta muidu jõuaks, aga nipp on selles, et kui ühel pool väsimus peale tuleb, siis on seda hea kustutada energiaga, mida on võimalik saada ksukil mujal ja muudest tegevustest.

Grau talust Oti tallu

Oti talu perepuhvet.
Oti talu perepuhvet. Foto: Sille Annuk

Kümmekond kilomeetrit eemal Lümatil on Oti talu teeserv samal ajal juba masinaid täis pargitud. Rahvast tuleb aina juurde. Ühe varikatuse all on pikad lauad, inimesed istuvad kahel pool, nagu ootaksid midagi. Õue peal on värvilised fliisid ning naised nagu murueide tütred seal kikkis olekuga valvel. Väike sagin käib leti ees, hea müüjatelt küsida, mis toimub?

«Jüri Homenja jõudis kohale ning kohe algab kontsert. Kohe algab, nüüd kohe!» kõlab vastus.

Perenaine Ülle Veider – tal ongi niisugune veider nimi – selgitab, et jah – üks osa rahvast käis hommikul läbi, ja kui inimesed kuulsid, et Jüri Homenja annab kell 14 kontserdi, tegid nad Sibulateel ruttu tiiru ära ning olid esinemise ajaks platsis tagasi.

Jüri Homenja alustab.
Jüri Homenja alustab. Foto: Sille Annuk

Juri Homenja alustab oma nasaalsel pehmel häälel mesimagusat juttu, öeldes kõigepealt, et on leidnud endale publiku seast muusa, ja et kõik laulud, või siis suure osa neist, pühendab ta nüüd temale.

Oti talu perenaine Ülle Veider töötab aga Mustvee koolis tugiõpetajana, ta mees Ivar Veider on riigiametnik, aga kodus peamiselt kokk ning Oti talu perepuhveti menüü parimad road nagu mulgipuder, rammus kukeseene soust, hõrgutavalt mahlane kotlet nii kalast kui lihast, kõhtu täitev hernesupp ja pannkoogid on kõik tema looming. Tundub uskumatu küll ühe mehe kohta, aga vaevalt et perenaine nüüd otse valetab.

Lõpuks Ranna rahvamajja

Sibulatee puhvetite päev Ranna rahvamajas.
Sibulatee puhvetite päev Ranna rahvamajas. Foto: Sille Annuk

Oti talust mõned sajad meetrid edasi saab natukese aja pärast järele vaadata, kas Jüri Homenja on kogu Lümati küla inimestest tühjaks tõmmanud või mitte. Ranna rahvamajja ülesse seatud RaHu puhveti uksed on kutsuvalt avali.

Rahvamaja perenaine Ljubov Raimla tõttab köögist vastu, imekaunis täpiline põlleke ees. Ütleb, et oh ei, nemad ei kurda millegi üle. Ah, et Jüri Homenja alustas seal... Aga neil lõpetas mängu just ansambel Dolores, ja osa inimesi on veel jäänud kontserdist laua taha istuma ja päeva nautima.

Ranna rahvamaja näib üldse imeline paik, avar fuajee ja saalis lauad linaga kaetud nagu restoranis, ümber toolid, millel valged kleidid seljas. Menüüs neli praadi – kanašnitsel, kohafilee, loomalihapada ning lastele friikartulid viineriga. Lisaks kihiline magustoit ning mitut sorti pirukaid ja kooke. Tahaks midagi tarka vahele küsida, aga ei saa, sest ühed saalist lahkujad tahavad Ljubale ja naistele isiklikult aitäh öelda, et nii tore oli, ja küsimus läheb meelest.

Ljubov Raimla ja Moonika Metsma.
Ljubov Raimla ja Moonika Metsma. Foto: Sille Annuk

Perenaine Ljubov räägib siis, et rahvamaja on kohalikele inimestele oluline paik, seal tantsitakse rahvatantsu, loetakse raamatuid, tehakse käsitööd ning kõik tähtpäevad saavad rahvamaja abiga tähistatud, olgu see vastlapäev või vana-aastaõhtu. Rahvamaja on vana ja väärikas hoone, mida on järjest projektide toel renoveeritud. Ljubov Raimla kirjeldab uhkusega, kuidas nüüd on sel uus katus, välissoojustus, puhvet, köök, ilusad põrandad...

RaHu Sibulatee puhveti panid tänavu teist aastat järjest tööle mitu naist. Ljubov Raimlale lisaks Maret Peramets, Virma Hunt ja Moonika Metsma. Puhvetil on teine nimi veel – Ämmad Hoos. Põhjus on, et osasid naisi seob omavahel see, et nad on vastastikku ämmad oma lastele.

«Kas te söönud olete,» küsib Ljubov äkki.

Küsimus on väga ootamatu, mõeldud neile, kes muidu ise küsimusi küsivad.

«Tulge, ma annan teile süüa! Päris süüa!» ütleb Ljubov, ja kutsub reportereid kaasa kööki, kus lubab neil oma kahvliga taldrikule valida praetud kohafileed ning kuldkollaseid auravaid kartuleid. Salat ja kurgid ootavad laual, samuti veekarahvin.

Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Lainemäe sõnul oli 10. septembril Peipsi ääres ja selle naabruskonnas avatud 31 puhvetit, rohkem kui kunagi varem.

Märksõnad
Tagasi üles