GALERII ⟩ Sõpruse silla all on värav, kus analoog- ja digimaailm saavad kokku

Tartus on Soome-Eesti suhete uus maamärk nüüd kõnede ja ovatsioonidega avatud, aga see märk ei ole ei maja ega skulptuur, vaid tänavakunstiteos, kus analoogmaailm ulatab terekäe digitaalmaailmale.

Selle kunstiga kohtumise väravad asuvad Sõpruse silla all Karlova-poolsel küljel ning esialgu paistabki see kui üks suur maalritöö vähemalt 500 ruutmeetril.

Maalingu produtsent on Tampere kultuurikeskuse SirkusRakkausPumPum tegevjuht Piritta Suominen. Pole mingi saladus, et spreikunst pakub paljudele noortele huvi, aga kui seda huvi keegi ei märka või sellest ei hooli, läheb see huviline noor poodi ikkagi ning ostab sealt spreivärvipudeli, sodib kuhugi oma nime või sirgeldab rõveduse.

Sõpruse silla Karlova-poolne külg on ühtlasi ka infotahvel, kust elab säbrukoode, mis viib huvilise ligi projektile Diggiloo. Seal surfates saab kuulata muusikat ja näha muud värki või lisada ise sinna oma luulet ja blogisid.

Niisugune Tartu ja Tampere sõpruse väljendus Sõpruse silla all vajab süvenemist, on kõigepealt natuke keeruline hoomata, aga kahtlemata põnev. Seda enam, et üle autotee paistab Emajõe-poolselt ülejärgmiselt sillasambalt president Lennart Meri naeratus ja pöial püsti märk.

Lennart Meri on olnud suur Soome sõber ning Eesti ja Soome vahelise silla innukas looja ning kui tema juba tehtut kiidab, siis küllap on väärt teos.

Tänast päeva võib aga nimetada Soome päevaks, mida tuleb tähistada sellepärast, et Tampere ja Tartu vahelisest sõpruse algusest on möödas 30 aastat. Kultuuriprogrammi leiab siit.