Eveliis Padar: Toome restoraniidee suur küsimus: kellele kuulub Tartu?

Eveliis Padar Foto: Patrik Tamm

Toomele ja Tartusse tervikuna mahub veel nii restorane kui ka kohvikuid. Iseküsimus, kas suure sümbolväärtusega kirikuvaremete vahele müügipiltidel kujutatud triiphoone ehitamine just neid varemeid väärindaks.

Toomemägi on sümbol ja südamelähedane paik kõikidele tartlastele ja ilmselt pole ühtegi Tartu tudengit, kellel poleks oma lugu ja mälestusi selle pargi soppide, sildade või nurgatagustega. On igati tervitatav, kui Toomele tekib juurde kohti, kus aega veeta – nii flanööridele-linnauitajatele, üle Toome liikuvatele tudengitele kui ka sellele heaolulisele keskklassile või, kui lubate, majanduslikule eliidile, kellele viitab ka Indrek Niibo oma artiklis (TPM, 6.9) ja kellele meeldiks ajatuid vaateid nautida samal ajal näiteks aurutatud kammkarpi mekutades.

Iseküsimus on muidugi see, kuidas peaks avalik võim ja avaõiguslik ülikool haldama avalikku kultuuriväärtust. Praegu õhus oleva arenduse peamine nõrkus on olulise ja keskse avatud ruumi sulgemine ning muutmine tarbimisruumiks, mis pole kättesaadav neile, kelle eelarvesse ei mahu mitmekümneeurosed restoraniarved. Varemetevahelise ala valikuline sulgemine neile, kes ei soovi tarbida ja kulutada, ei tohiks olla soositud, sest linnana me just selliste otsustega annamegi sõnumi, kes me oleme, kes on siia oodatud, kellele me ruumi loome ja keda toetame ehk siis: kellele kuulub Tartu?