Valitsus otsustas tellida juurde kümme elektrirongi

Valitsus kiitis heaks uute lisarongide ostu, miks peaks tooma leevendust ülerahvastatud veeremitele. Foto: Raul Mee

Valitsus kiitis täna heaks raudtee elektrifitseerimise projekti edasised prioriteetsed arengusuunad ning kümne uue elektrirongi soetamise moderniseerimisfondist. Kümne rongi kogumaksumus on 90,7 miljonit eurot.

«Rongireisijate arv jätkab jõudsat kasvu ning rong on üha rohkematele inimestele soodsam ja mugavam alternatiivi sõiduauto kasutamisele,» ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Samas tähendab suurenev sõitjate arv ka vajadust uute rongide järele. 2020. aastal telliti kuus uut rongi, mille ehitus on graafikus, kuid mille sõitma hakkamise eeldus on raudteeliini elektrifitseerimine Tartuni. «Samas teame, et suurenenud ehituse sisendhindade tõtton kallinenud ka raudtee elektrifitseerimine ning selleks tuleb valitsusel seada ka raudtee elektrifitseerimisel prioriteete olemasolevate vahendite piires,» selgitas Sikkut.

Valitsus otsustas edasi minna raudteele väiksema võimsusega veoalajaamade rajamisega, mis võimaldab hoida kokku kulusid, kuid rahuldaks kogu esialgse vajaduse. Sellise lahenduse puhul toimuvad tööd esmajärjekorras tihedama kasutusega Tallinn-Aegviidu-Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Ülemiste-(Lagedi)-Maardu-Muuga lõikudel kogumaksumusega 289,5 miljonit eurot.

Selline lahendus jätab võimaluse teostada lisaks reisijateveole ka elektrifitseeritud kaubavedu reisijateveost vabal ajal Tartu-Muuga liinil ning Narva suunal. Samuti on võimalik tulevikus kaubaveomahu võimalikul kasvamisel suurenemisel veoalajaamade võimsust. Elektrifitseerimine Aegviidu-Tartu liinil viiakse lõpule 2025. aasta alguseks.

Kuna raudteevõrgu elektrifitseerimise ajakava ja rahastus on tihedalt seotud kogu reisirongiliikluse arenguga ja rohepöördega, otsustas valitsus koos sellega ka investeeringud uutesse rongidesse ning tegi põhimõttelise otsuse Elroni rongide opereerimiseks vajaliku depoo rajamiseks juba uues asukohas, Soodevahes, planeeritava Rail Balticu depoo kõrvale.

Kuue uue elektrirongi soetamisel 2020. aastal lisati hankesse võimalus osta veel kümme elektrirongi. Ühe neljavagunilise elektrirongi maksumus on hanke tulemusena 9,07 miljonit eurot. Kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamine maksab kokku 90,7 miljonit eurot ning see kaetakse moderniseerimisfondist.

«Kui kuus uut rongi hakkavad plaanide kohaselt sõitma Tallinna-Tartu raudteelõigul, siis nõudlus rongitranspordi järele kasvab kahtlemata ka mujal liinidel. Need kümme rongi on kavandatud Tallinna-Tapa ja Tallinna-Narva liinile, selle tulemusena vabanevad osad olemasolevad diisel- ja elektrirongid, mida on võimalik suunata teistele suurema nõudlusega liinidele,» märkis Sikkut.

Ministri sõnul tuleb lisarongide puhul arendada ka taristut. Kui tellitud kuus elektrirongi mahuvad Elroni Pääsküla depoosse ära, siis veel kümme ära ei mahu ning selleks tuleb rajada uus depoo. Valitsuse põhimõttelise otsuse järgi on ASi Eesti Liinirongid uus depoo kavas ehitada Soodevahesse Rail Baltic planeeritava depoo vastu ning ühendada kaks depood galeriiga.

«Selline lahendus koondaks kahe raudteelaiuse kompetents ühele territooriumile, mis võimaldaks tööjõuressursse efektiivsemalt kasutada ning tähtsustab ja tõstab kogu sektori atraktiivsust,» lisas minister. Kuni uue depoo ehituseks vajaliku raha leidmiseni tuleb kasutada olemasolevat taristut.