T, 7.02.2023

Draama festival avatakse keskpargis George Kentrose performance’iga

Tartu Postimees
Draama festival avatakse keskpargis George Kentrose performance’iga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
«See viiul peab surema» on viiulimängija George Kentrose (Rootsi) ja helilooja ning programmeerija Fredrik Olofssoni (Rootsi) koostöös valminud performance.
«See viiul peab surema» on viiulimängija George Kentrose (Rootsi) ja helilooja ning programmeerija Fredrik Olofssoni (Rootsi) koostöös valminud performance. Foto: George Kentros

Teatrifestival Draama avatakse teisipäeval kell 17 Tartu keskpargis George Kentrose performance'iga «See viiul peab surema». Avamine toimub koostöös Interdistsiplinaari festivaliga.

«See viiul peab surema» on viiulimängija George Kentrose (Rootsi) ning helilooja ja programmeerija Fredrik Olofssoni (Rootsi) koostöös valminud performance, mille käigus samal ajal virtuaalselt ehitatakse ning reaalselt lõhutakse viiul. Instrumendi lõhkumine ei ole siiski suvaline vandalismiakt, vaid kaalutletud kunstiteos, mis esitab viiuli «surma» kõla.

Kentros on oma elu jooksul veetnud viiulit harjutades üle 45 000 tunni ning seetõttu uurib ta, kuidas tekitada viiuliga heli seda tavapäraselt mängimata. Performance’isse on kaasatud selleks spetsiaalselt välja töötatud tehnoloogia, mis salvestab ja sulandab aeglaselt deformeeruva viiuli hääbumist.

Pärast performance’it saab «surnud» viiulist installatsioon, mis paigutub Tartu Interdistsiplinaari näitusele Pallase galeriis.

George Kentros on eksperimentaalne viiulimängija, kes on õppinud Yale'i ülikoolis ja Mannesi muusikakoolis USA-s ning Stockholmi kuninglikus ülikooli muusikakolledžis. Ta on esinenud kammermuusiku, solisti ja vahel ka näitlejana kõikjal Euroopas, samuti Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Jaapanis ja Okeaanias, eeskätt koos uuemuusika ansambliga Peärls Before Swïne Experience ja elektroonilise duoga There Are No More Four Seasons. Ta on spetsialiseerunud nüüdismuusika loomisele ning on esitanud üle 200 teose heliloojatelt 21 riigist.

Teatrifestival Draama toimub sel aastal 6.–11. septembril. Programmi on kokku pannud festivali loomenõukogu liikmed Hedi-Liis Toome, Liisi Aibel, Oliver Issak, Annika Üprus ja Tiit Palu.

Programmi kuuluvad tänavu Eesti draamateatri «Mefisto», Von Krahli teatri «Fundamentalist» ja «Melanhoolia», R.A.A.A.M-i «Audients», Eesti noorsooteatri «Sinel», Endla teatri «Issanda loomaaed» ja «Kolm õde», Musta Kasti «Kolm õde», Theatrumi «Iraani konverents», Vaba Lava «Ma võiksin sulguda pähklikoorde« ja «Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt», Sõltumatu Tantsu Lava produtseeritud Sveta Grigorjeva «Fakerz», Tartu Uue Teatri produtseeritud Renate Keerdi «Lood», Kanuti Gildi Saali kaasproduktsioonid Biofilm Sistersi «Pure Pink Pox», Jette Loona Hermanise ja Johhan Rosenbergi «Eden Detail» ning Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi «72 päeva».

Draama festivali põhiprogrammile lisaks saab külastaja osa metaprogrammist, mille seekordse teema võib kokku võtta sõnaga «kohtumine».

Metaprogrammi sündmustel kohtuvad sel aastal kunstnikud ja kriitikud, teatrikülastajad ja möödauitajad. Fookuses on formaadid, mis leiavad aset nelja silma all ning tegelevad individuaalse kohtumise ja inimliku kontaktiga. Kultuurisündmusi nihestav rühmik Reskript toob festivalile juba ennast mitmel pool tõestanud formaadi «Artist Walk», milles kunstnik ja külastaja võtavad koos ette stsenaariumi järgi toimuva rännaku. Üheksa festivalile kutsutud kunstnikku loovad omanäolised jalutuskäigud ning avavad võimaluse kohtuda enda, oma loomingu ja mõtetega.

Paide teater toob keskparki eelmisel kevadel algatatud «Poeetilised konsultatsioonid», mis loob hetke kohtumiseks kõige paremas mõttes: istuda maha, rääkida maailmast, muredest ja rõõmudest, elust ja armastusest. Iga kohtumine on ainukordne ning lõppeb personaalselt välja valitud luuletusega, mis jääb ilmestama möödunud minuteid ning kadunud sõnu.

Traditsiooniliselt on metaprogrammis tähtsal kohal etendusjärgsed vestlusringid, kus jutujuhi vahendusel on võimalik heita pilk lavastusprotsessi ning lavamaailma telgitagustesse. Peale selle leiavad aset kolm eraldiseisvat diskussiooni, kus mõtestatakse Eesti teatrivälja laiemalt, seatakse küsimuse alla kehtivaid norme ning uuritakse võimalikke tulevikuväljavaateid.

Metaprogrammi kuuluvad ka kolm raamatuesitlust: «Teatrielu 2021» saab oma ristsed, lähemalt tutvustatakse kõrgkoolidele mõeldud e-õpikut «Etenduskunstide uurimismeetodid» ning kirjanik Piret Jaaksi esitleb oma värsket näidendikogumikku. Lisaks saab Uue Teatri ja noorsooteatri eestvedamisel «Esimeste ettelugemiste» raames kuulda kahe algupärandi ettekannet.

Ka tänavu toimub festival koos Eesti nüüdisetenduskunsti esitlusfestivaliga draamamaa.weekend, mis toimub 5.–8. septembrini nii Tallinnas kui Tartus ning on mõeldud eelkõige kuraatoritele ja festivaliprogrammide koostajatele välismaalt. Festivali ajal saavad nii kohalik publik kui külalised välisriikidest kogeda kontsentreeritud valikut rahvusvahelise potentsiaaliga Eesti nüüdisetenduskunstist. Kõiki lavastusi on võimalik festivalil vaadata ka ingliskeelse tõlkega.

Draama festival teeb sel aastal koostööd uue rahvusvahelise etenduskunstide festivaliga Performa Borealis, mille algatus leiab aset 8.–10. septembril Eesti Rahva Muuseumis.

Kui Draama pakub valikuid Eesti teatriskeenelt, siis Performa Borealis pakub rahvusvahelist programmi, tuues teatrigurmaanidele külalisetendusi Saksamaalt. Festivalil esitletakse kaht osa Saksa teatrilavastaja ja filmirežissööri Daniel Kötteri interdistsiplinaarsest lavastustsüklist «Maastikud ja kehad», mis käsitleb globaalse kaevandamisega seotud temaatikat. Uus rahvusvaheline etenduskunstide festival Performa Borealis, mille esikfestival toimub 2022. aastal ja peafestival 2024. aastal, on ellu kutsutud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 raames.

Märksõnad
Tagasi üles