Märt Põder: ärme püüa tühistada teist maailmasõda!

Märt Põder Foto: Margus Ansu

Raadi monument on maitsekas ja hea kohatunnetusega. Küsimus pole vaid haudade ümbermatmise õiguspärasuses ning peatne kultuuripealinn peaks suutma käsitleda kunsti kunstivahenditega.

Teine maailmasõda ei toonud iseäranis eestlaste jaoks kaasa midagi head, kuid selle mälestuse eitamine ajalugu ei muuda. Tähelepaneliku lehelugeja poolt (TPM, 8.6) «Surmaks kaevikus» ristitud büst Raadi järve ääres on kujur Ants Möldri (1939–2009) monumendiloome tippnäide ega heroiseeri ühelgi moel okupantide vägitegusid. Paiknemine kõrvalises pargisopis Eesti Rahva Muuseumi alal annab sellele pigem museaali ilme, puudu jääb vaid ajakohasest raamistusest.

Seetõttu näib poliitikute rõhutatud vältimatu vajadus teisaldada juba muuseumi alal paiknev monument veel mõnda muuseumi pigem kilplaslik, eriti pidades silmas otsest kooskõla ERMi arhitektuurilise kontseptsiooniga. Arhitektide poolt sõjaväelennuväljale asetatud mäluvälja kontseptsiooni tuumaks oli kätkeda endasse sealseid baltisaksa ja nõukogude võõrvõimude vastandlikke ajalookihistusi – «nõukogude aja okupatsiooniga seotud märke ei saa ega tohi kustutada rahva mälust: neile tuleb anda uus ja lootusrikas tähendus».