Umbusi jõge puhastanud vabatahtlikud pidasid väljateenitud peo

Umbusi jõe reostuse likvideerimisel olid lisaks vabatahtlikele abis ka mitmed ametkonnad, sealhulgas Politsei- ja Piirivalveamet, mille maskotiga Arbo Koller (paremal) tänuüritusel pildile jäi. Foto: Ellar Sügiste

Juuli lõpus tabas Põltsamaa vallas pisikest Umbusi jõge keskkonnakatastroofiks liigituv ulatuslik reostus, mis tappis hinnanguliselt kümme tuhat kala. Kuid tragöödia tõi ka kokku kogukonna ja lõi kauaks ajaks meelde jääva pretsedendi.

Mõõtmetelt üsna tagasihoidlik, vaid 37-kilomeetri pikkune Umbusi jõgi sai silomahla reostuse tõttu üleöö Eesti kõige rohkem kõneainet pakkunud veekoguks. Juuli lõpus teavitasid kohalikud elanikud keskkonnaametit võimalikust reostusest, mille tagajärjel hukkus kümneid kalu.

Kiirelt reageerinud vabatahtlikud suutsid loetud tundidega veekogu päästmiseks organiseeruda ning asusid kiirelt reostusallikat tuvastama, infot vahendama, veekogu puhastama ja hukkunud kalu loendama. Silomahlaga saastunud veekogus sai kokku hukka hinnanguliselt kümme tuhat kala.

Enam kui kuu pärast sündmuste algust pidasid vabatahtlikud maha tänuürituse, et tunnustada kogukonda kiire reageerimise eest ja pidada tulevikuplaane Umbusi jõe osas.

Reostus kui pretsedent

Kui midagi head selles õõvastavas loos leida, siis ehk seda, kui tugev võib olla kogukonnavaim ning millist tähelepanu kogu sündmus endaga kaasa tõi. «Ma usun, et Umbusi jõe reostust tuuakse veel aastaid näiteks, kuidas kogukond saab sarnaste katastroofide puhul väga suureks abiks olla,» rääkis üks vabatahtlike eestvedaja Arbo Koller tänuüritusel Lustiveres.

Kolleri hinnangul on Umbusi jõe katastroof pretsedent, mis aitab tulevikus sarnaste sündmuste puhul kogukondadel ja ametkondadel omavahel paremini suhelda ning kahjusid võimalikult tulemuslikult kõrvaldada.

Koller on olnud kontaktis ka reostuse algallikaks peetava põllumajanduse ettevõtte juhatajaga ning ütles, et vimma ta ettevõtja peale kindlasti ei kanna. «Ta (ettevõtte juhataja) on aumees, ei peida pead liiva alla. Loodan, et Umbusi jõe sündmused on äratuseks ka paljudele teistele ettevõtjatele, et üle vaadata oma süsteemid ja kuidas need loodusele mõjuda võivad.»

Puhas jõgi

Nüüdseks on jõgi puhas nii reostusest kui ka kaladest. Jõe taastumine võtab pikalt aega ning vabatahtlikud enam väga palju ära teha ei saagi. «Kalu ei saa päris niisama kotiga lihtsalt tagasi jõkke visata. Loodusliku tasakaalu säilimiseks peavad kalad jõe ise uuesti asustama ning see võib aastaid võtta,» sõnas Koller.

Siiski on vabatahtlikel kavas keskkonnaametiga nõu pidada, kuidas vähkide populatsiooni toetada. «Selleks peab olema eriluba ning inimesed peavad teadma, milliseid isendeid nad jõkke tuua tohivad. Asjatundmatu aitamisega võib jõe tervist veelgi kahjustada,» jätkas ta.

Samuti vabatahtlikuna Umbusi jõe sündmustes kaasa löönud Kaisu Lehtrand rääkis, et väikseid elumärke on Umbusi jões siiski juba näha. «Isegi forelle, kes kannatasid reostuse käes kõige rohkem, on jões näha. Vähe, aga on,» kõneles Lehtrand.

Tulevikuplaane silmas pidades jätkavad vabatahtlikud kindlasti jõe seisukorra jälgimist, puhastavad veekogu varasemast rohkem ning peavad nõu ekspertidega. «Eks nüüd on kogukonnal suurem aimdus, kuidas jõgede elustik toimib ja mis on tarvis selle parandamiseks,» märkis Lehtrand. Näiteks on plaanis jõelt lõhkuda regulaarselt kopratammesid, koristada oksi ja prügi kallastelt.

Umbusi jõe reostuse osas algatati kriminaalmenetlus, mis selgitab muuhulgas välja reostuse ulatuse, tagajärjed ja põhjused.