GALERII Hüppeliigese operatsioone võisid jälgida ortopeedid kõikjal maailmas

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy

1. ja 2. septembril Tartu ülikooli kliinikumi päevakirurgia osakonnas viibinud seitset patsienti opereeriti hüppeliigese probleemide tõttu nii, et lõikussaali tegevus oli näha nii Artur Linkbergi auditooriumis kui ka maailmas, ükskõik kus ortopeedid selle vastu huvi tundsid.

Need seitse lõikust olid üks osa live-kirurgiapäevadest, mille korraldas sporditraumatoloogiakeskus. Lisaks Eesti, Leedu ja Läti ortopeedidele olid kohal tippkirurgid, professor Niek van Dijk Hollandist ja professor Jon Karlsson Rootsist.

Niisuguste kirurgiapäevade reaalaja ülekannetes oli erialaspetsialistidel võimalik kogeda artroskoopilisi ja endoskoopilisi operatsioone koos selgituste ja tagasisidega, lisaks kuulata loenguid. Tartu ülikooli kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi Leho Ripsi sõnul oli see tõepoolest nii osalejate kui programmi tõttu ainulaadne.

Mägimatka õnnetus

Professor Niek van Dijk, kes on tuntud hüppeliigese kirurgia uute ravimeetodite juurutajana ja teadlasena rahvusvahelisel areenil, viis läbi hüppeliigese kontsluu luu- ja kõhredefekti asendamise väikese implantaadiga, mis oli personaalselt patsiendile loodud. Üks niisugune lõikus on tänavu veebruaris kliinikumis juba aset leidnud, aga lähinaabritel Baltikumis ja Soomes see kogemus veel puudub.

Operatsioon kestis poolteist tundi. Doktor Leho Ripsi sõnul eelnes sellele aga ligi pool aastat ettevalmistustööd, et aru saada, kas niisugune meetod on patsiendi raviks sobilik, kas patsient ise on lõikusega nõus ja kas oodatav tulemus on selline, et selle kasud ületavad võimalikud riskid. Operatsioon õnnestus igati.

Eestis on hüppeliigese piirkonna kaebustega patsiente doktor Leho Ripsi sõnul tuhandeid. Miks on probleemid sedavõrd sagedased ja kas see puudutab tingimata sportlasi?

Doktor Leho Rips vastas, et piir spordi ja aktiivse elustiili vahel on üsna õhuke. «Näiteks see patsient, keda professor Niek Van Dijk opereeris, vigastas end mägimatkamisel. Tema vigastuse põhjus oli halbade asjaolude kokkusattumine.

Hüppeliigese vigastustega patsiente jõuab iga päev kümneid ka kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. «Ja neid, kes on oma jala ära väänanud, on tõenäoliselt Tartus iga päev veel kümneid, kes arsti juurde ei pöördugi,» uskus doktor Leho Rips. «Enamikul neist ei kujune kunagi välja mingit tõsist probleemi. Vaid üsna üksikutel patsientidel, kel need tõsised probleemid tekivad, on ravi natuke keerukam.»

Miks tulid maailmatasemel tippspetsialistid opereerima just Tartusse? Leho Ripsi sõnul ei ole asi operatsioonide keerukuses või selles, et Eesti kirurgid poleks võimelised neid tegema. «Koolituse mõte on, et näidata maailmakirurge, kes teevad taolisi operatsioone omadel meetoditel ja võibolla natuke teistmoodi. Et see info leviks,» rääkis ta. «Tartus käinud tippkirurgid kuuluvad meie suhtlusvõrku ja on väga head tuttavad.»

Päästab hea vorm

Mismoodi hüppeliige probleeme vältida, ja operatsioonilauale sattumist?

«Ainus võimalus on hea kehaline vorm,» vastas doktor Leho Rips. «Kui oled füüsiliselt aktiivne ja hoiad kehakaalu normis, siis on sul hea tasakaalutunnetus ja tugev lihaskorsett. Muud eraldiseisvat trikki siin ei olegi. Ei ole nii, et hüppeliigesel on mingid omad võtted ja põlveliigesel omad. Ükski liiges ei ole teisest olulisem või vähem oluline. Kehaga tuleb tervikuna tegelda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles