N, 29.09.2022

Koolijuhid: õpetajate puuduse tõttu ähvardab massiline koolide sulgemine

Tartu Postimees
Koolijuhid: õpetajate puuduse tõttu ähvardab massiline koolide sulgemine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
11.03.2022, Tallinn. Haridus- ja teadusministeeriumi pressikonverents Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise võimalustest Eestis. Pildil Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Foto Madis Veltman, Postimees
11.03.2022, Tallinn. Haridus- ja teadusministeeriumi pressikonverents Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamise võimalustest Eestis. Pildil Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Foto Madis Veltman, Postimees Foto: Мадис Вельтманн

Eesti koolijuhtide ühenduse avaliku pöördumise kohaselt valitsusele on kvalifitseeritud õpetajate puudus omandanud üle Eesti katastroofi mõõtmed ja kui õpetajate palk märgatavalt ei tõuse, tuleb hakata koole sulgema või võtma õpetajateks puuduliku haridusega kohatäitjaid.

Enam kui 300 põhikooli ja gümnaasiumi direktorit koondava Eesti koolijuhtide ühenduse ja Tartu Erakooli juhi Urmo Uibolehe sõnul on õpetajate puudus olnud väga suur aastaid. «Juba ammu Eesti haridus piltlikult öeldes lendab aurude peal, meie tipptasemel PISA-tulemusteni viivad õpilasi pensioniealised õpetajad, kes aina kahaneva ostujõu kiuste kohusetundest ikka veel koolides püsivad. Aga koroona kurnas viimasedki vaprad läbi ning juba möödunud talve hinnatõusudega langes õpetajate reaalpalk kriitilise piirini. Pole imestada, et sel aastal on õpetajate puudus järsult kasvanud,» ütles Uiboleht.

Uibolehe sõnul on kvalifitseeritud õpetajate puudus tõsine üle Eesti ja see puudutab kõiki õppeaineid. «Enam ammu ei pea paika ekslik ettekujutus, et ehk ainult mõnes maakoolis pole näiteks matemaatikaõpetajat. Praegu pole sisuliselt ühelgi koolil Eestis võimalik seadust täita ja lubada lapsi õpetama ainult vajaliku magistrikraadiga professionaale, sest need pedagoogid lahkuvad aina suuremal arvul töölt. Koolid üle Eestis on sunnitud värbama puuduliku haridusega kohatäitjaid,» rääkis ta.

«Hariduse selline näljutamine on toonud kaasa selle, et rikkamad linnad ja vallad ostavad vaesematelt õpetajaid üle. Nii jätkates on päris haridus Eestis varsti ainult rikaste perede privileeg. Teiste riikide kogemusest teame, et selle tagajärjeks on sotsiaalsed pinged, kasvav ebavõrdsus ja kuritegevus,» ütles Uiboleht.

«Õpetaja palga olulisele tõstmisele alternatiivi ei ole. Õpetajaõppe reklaamikampaaniad või õpetajate koolitusprogrammid on teisejärgulised tegevused, need ei muuda tõsiasja, et kui palk ei vasta magistrikraadiga tippspetsialisti palgale muudes sektorites, siis jääb meil kvalifitseeritud õpetajaid aina kiiremini aina vähemaks,» lisas koolijuht.

«Veidi tuleb kõrgharitud inimesi õpetajateks juurde muudest ametitest, kui keegi teeb karjääripöörde. Aga neid on vähe ning sel juhul on hädavajalik omandada lisaks pedagoogiharidus töö kõrvalt. Sageli pole see võimalik, sest töökoormus on suur ja palk väike ning alarahastatud on ka õpetajaõpe. Pahatihti lahkub õpetaja jälle töölt enne, kui magistrantuuri jõuabki,» selgitas Uiboleht.

Koolijuht tõi välja, et Eesti haridustöötajate liidu maikuus 1700 õpetaja seas läbiviidud uuringu kohaselt on õpetajate leidmisega raskusi 96 protsendil Eesti koolidest. Kõige sagedamini nimetati matemaatika ja reaalainete, aga ka eesti keele õpetajate puudust. 63 protsendil vastanud õpetajatest hindas, et Eesti hariduse praegune kõrge tase, mida kajastavad rahvusvahelises võrdluses parimad PISA-testi tulemused, õpetajate puuduse tõttu lähiajal langeb.

«Senisel kursil jätkates on lähitulevikuks kaks stsenaariumi: vaesemates linnades-valdades kas pannakse koolid kinni või lähevad kõikjal üle Eesti klassi ette selleks vajaliku ettevalmistuseta inimesed. Mõlemad variandid tähendavad Eesti hariduse kvaliteedi kiiret allakäiku. Piltlikult öeldes sõidame oma praegu maailma tipus haridusega üle kuristiku serva,» ütles Uiboleht.

Märksõnad
Tagasi üles