Vahur Kollom: oleme uppunud bürokraatiamasinasse

Vahur Kollom Foto: Mats Õun

Riigikontrolli värskest aruandest selgub, et riik ei suuda eurotoetusi ära kasutada. 2021. aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem ehk kasutati 61 protsenti kavandatust. Poole aastaga on tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot, samas kui aasta peale peaks kulutatama ligi poolteist miljardit. Need arvud räägivad iseenda eest. Kuhu on kadunud riigi suutlikkus neid toetusi menetleda? Riigikontrolli arvates on toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine kestnud juba aastaid. Ometigi on meil suur ametnike armee, kuid kuhu jääb oodatud tulemus?

Riigikontrolli kokkuvõttes aga märgiti järgmist: «Riigijuhid peaksid hoiduma välistoetuste killustamisest liiga paljude tegevuste vahel ning viivitustest vajalike otsuste langetamisel. Välistoetuste rakendussüsteemi tuleb inimestega tugevdada ja/või jagada nende tööaega paindlikult, et eelkõige kiirendada protsesse, mis eelnevad toetuste avamisele. Otsida tuleks ka kulude menetluse lihtsustamise võimalusi, mis vähendaks nii toetuse andja kui ka saaja koormust.»

Mida sellest järeldada? Oleme uppunud bürokraatiamasinasse. Valitsus peab väga tõsiselt analüüsima tekkinud olukorda ja edastama riigikogule vastavasisulised eelnõud toetuste menetlemise kiirendamiseks. Viivitused otsuste tegemisel töötavad väga selgelt riigi arengu vastu. Niimoodi võivad lõpuks saamata jääda olulised rahasummad. Oluline on rõhutada, et toetusraha alakasutamine on kestnud juba aastaid. Väga tõsiselt tuleb pöörata pilk nii eelmise kui ka praeguse valitsuse tegematuse poole. Lugupeetud Reformierakond, millega te seal valitsuses õigupoolest tegelete?