Meedia teeb näitlejale nii head kui ka halba

Maarja Miti väike kodu on raudteejaama lähedal, aknast paistab naabermaja katuse hari, puuvõrad ja taevas. Foto: Lauri Kulpsoo

Eile algas teatrikuu, juba annab endast märku kevad. Milliseks kujuneb noorte vanemuislaste kevad ja suvi ja kuidas ka muidu läheb? Täna vastab küsimustele Maarja Mitt (28), kes on Vanemuises olnud ametis üle kolme aasta.

Mida näete oma kodu aknast, kui istute hommikust sööma?

Ma elan raudteejaama lähedal ja näen üle tänava asuva maja katuse harja, taevast selle kohal ja puuvõrasid. Ja kui hästi läheb, siis paistab päike tuppa.

Kus jäävad teile rollide tekstid kõige paremini pähe, kas kodus või proovides või hoopis kuskil mujal?

Tavaliselt proovides. Ma teen ka kodus tekstiga tööd, aga kõige olulisemad on mulle esimesed lugemisproovid, kus mulle jääb suhteliselt hästi kõik meelde.

Kas praegustes magistriõpingutes muusika- ja teatriakadeemias on teil samuti tarvis eelkõige tekstiga tööd teha?

Pigem puudutab see lavakõnet, teksti rääkimist laval ja avalikku esinemist. Ma võin seda kõike hakata õpetama, kui magistriõpingud kunagi ära lõpetan. Kõige olulisem etapp on veel ees: tarvis on kirjutada lõputöö.

Olete Vanemuises olnud varsti neli aastat. Millisel kohal asub praeguses Eesti teatris teie meelest Vanemuine?

Vanemuine on kahtlemata olulisel kohal, sest ta on ikkagi Lõuna-Eesti suurim teater, aga mul on natuke kahju sellest, et kõigesse, mis Vanemuises tehakse, suhtutakse teatava eelarvamusega. See on kohati põhjendatud, aga kohati ka põhjendamata.

Inimestesse on kinnistunud mingi negatiivne eelarvamus ja see ei ole kerge muutuma. Ma loodan väga, et see siiski muutub. Mulle tundub, et alates sellest hooajast vaadatakse siia suunas leebemalt ja lootusrikkamalt. Ja selleks on ka põhjust.

Paljuski avaldub see suhtumine teatrikriitikas ja meedias laiemaltki. Kuidas on isiklikult teisse kriitika ja meedia suhtunud?

Mul on läinud hästi, sest minu suhtes on oldud üldiselt positiivne. Ma ei ole vist andnud põhjust – ma ei tahaks nüüd küll ära sõnada – suuremaks negatiivseks kriitikaks.

Loomulikult olen ma lugenud ka nende inimeste arvamust, kellele võib-olla ei meeldi see, mida ma teen, aga neil on õigus arvata nii, nagu nad arvavad. Maitsed on ju erinevad ja ma ei eeldagi seda, et ma peaksin näitlejana kõikidele meeldima.

Üldiselt mulle tundub, et ma olen pääsenud suuremast kriitikarahest. Ma tean mõndagi avaliku elu tegelast, kes on saanud täiesti valimatut, mittekonstruktiivset kriitikat. See on minu meelest kurb.

Kas meedia on teile ka midagi head teinud?

Ma arvan küll. Näiteks üks lugu minust tõi mulle mu lähiringist meeldivat tagasisidet. See püüdis ka mõne potentsiaalse tööandja pilku, tuli üks pakkuminegi.

Kui palju kasutate sotsiaalmeediat, igasuguseid e-võrgustikke?

Olen Facebookis, sest mul on lähedasi inimesi, kes viibivad hoopiski teises riigis ja teisel kontinendil. Nii saan ma nendega sidet pidada palju lihtsamal viisil kui näiteks telefoni või kirjade või Skype´i teel.

Ehk olete nii suur internetikasutaja, et võtsite osa ACTA-vastasest protestiaktsioonis, vuntside ja kikkhabemega mask näo ees ja fooliumist müts peas?

Ei võtnud osa. Ma ei ole aru saanud, mis see endaga kaasa toob, kui Eesti riik selle lepinguga ühineb või ei ühine. Ma ei ole sellel teemal oma seisukohta veel välja kujundanud.

Meediast käib aeg-ajalt läbi skandaale. Millisest meie elu valdkonnast tuleb teie arvates järgmine skandaal?

Ma ei oska seda öelda. Esiteks ma ei ole jõudnud kõigel silma peal hoida ja teiseks ma ei ole hiromant.

Ma saan aga aru, et praegu on õhus mingid poliitilised skandaalid. Kuid torme veeklaasis on üle kogu maailma. Kui kusagilt kõrgemalt vaadata, siis pole sellistel asjadel mingit erilist väärtust.

Millised raamatud on teil parajasti käsil, näiteks öökapil teid ootamas?

Öökapil on mul praegu põhiliselt luuletajate looming: Marie Underi luulekogu ja Doris Kareva muinasjuturaamat «Sa pole üksi» ja Ott Kiluski luulekogu «Oktoobrikuine tuuker».

Lugemislaual on Uku Masingu «Keelest ja meelest» ja «Pessimismi põhjendus», loen ka Jean Giraudoux’ näidendeid.

Miks just Masing ja Girau­doux?

Giraudoux’ võtsin ette puhtast huvist. Masing on seotud «Vanemuise biitlitega» Uues Teatris.

Mida ootate kevadelt ja suvelt?

Ootan põnevusega, kuidas tulevad välja need tööd, mida me praegu teeme: Ivar Põllu «Vanemuise biitlid» ja Uku Uusbergi lavastus Vanemuises. Kõige rohkem ootan, et päike välja tuleks ja soojendama hakkaks.

Suvest tean praegu ainult seda, et eelmisel suvel ootamatult menukaks osutunud «Pekot» mängime Värskas uuesti.

Tartus ja Tallinnas

• Maarja Mitt on sündinud 8. detsembril 1983 Tartus.

• Lõpetas aastal 2008 kõrgema lavakunstikooli, praegu jätkab õpinguid sealsamas magistrantuuris.

• Aastast 2008 Vanemuise näitleja.

• On pälvinud Vanemuise kolleegipreemia ja loomenõukogu preemia.

• Käib keskmiselt 0,75 korda kuus Tallinnas teleseriaali «Õnne 13» salvestustel.