Pärast pikka rasket haigust suri kunstiteadlane Jaak Kangilaski

Jaak Kangilaski aastal 2003. Foto: Margus Ansu

Pärast pikka rasket haigust suri kunstiteadlane Jaak Kangilaski (10. XII 1939 - 30. VIII 2022). Tema suurt panust kodumaisesse kultuuri ja teadusesse tõstab esile talle tänavu talvel riikliku kultuuri elutööpreemia määramine.

Aastal 1958 Tallinna 10. keskkooli ja 1963 Tartu ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena lõpetanud Jaak Kangilaski kaitses aastal 1969 sealsamas ülikoolis kunstiteaduste kandidaadi kraadi.

Eesti kunstiakadeemia kunagine rektor, professor, kunstiteaduse instituudi juht ja emeriitprofessor oli aastail 1967–1971 Tartu ülikooli õppejõud. Aastal 1995 valiti Jaak Kangilaski TÜ kunstiajaloo professoriks ja ta oli seda 2005. aastani. Aastail 2003–2006 oli ta TÜ prorektor, aastal 2006 nimetati ta samas emeriitprofessoriks.

Jaak Kangilaski esines loengutega ka New Yorgi, Oslo, Bergeni, Helsingi, Turu ja Jyväskylä ülikoolis ning avaldas uurimusi kunstiteooriast, näituste ülevaateid ja arvustusi. Tema sulest ilmus mitmeid kunstiajaloo alaseid raamatuid, ka õpikuid. Tema peamine uurimisvaldkond oli 19. ja 20. sajandi Lääne kunst.

Aastal 1967 ilmus Jaak Kangilaski ja tema onu Ott Kangilaski koostöös «Kunsti kukeaabits». Värskeimad Jaak Kangilaski tekstid tulid lugejate ette tema toimetatud «Eesti kunsti ajaloo» kaheosalises kuuendas köites aastail 2013 ja 2016.

Ta oli valitud Tartu linnavolikogusse. Lisaks tänavusele riiklikule elutööpreemiale pälvis ta aastal 2016 Kristjan Raua preemia kauase ja suure panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse ning samal aastal ka Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia.

Ärasaatmine viimsele teekonnale toimub pühapäeval, 4. septembril kell 14 Eesti kunstiakadeemia aulas. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.