Liisa Pakostaga tankisõjast kirikute taaskasutuseni

Kõige parem pärand on kasutusel pärand. Kui näiteks Tartu toomkiriku varemete osa leiab ägeda funktsiooni, on see väga tervitatav, ütles muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta. Foto: Sille Annuk

Muinsuskaitse on konstruktsioon ja igal ajastul vaadatakse ümber, mis pärandina riigi kaitset vajab, tõdes Liisa Pakosta, kellest sai südasuvel muinsuskaitseameti peadirektor.

Miks oli teie meelest õige tassida punase viisnurgaga tank riigi raha eest Narvast Tallinna külje alla muuseumisse selle asemel, et viia see näiteks vanarauaks või torgata kunstiteosena kasvõi torupidi mulda, nagu ühes raadiosaates pakkus välja Marek Strandberg?

Narva tank on küll kunagi olnud kultuurimälestis, Nõukogude okupatsiooni ajal, aga enam ei ole. Iga riigikord defineerib ise oma arusaama kultuuripärandist. Nõukogudeaegne definitsioon ja vaba Eesti oma arusaadavalt ei ole kattunud küllalt suures ulatuses. Paljud nõukogude ajal kultuuripärandi nimekirja kantud objektid osutusid ajaproovile vastupidavaks, näiteks mõisad, aga väga mitmed siiski võeti kaitse alt maha. Narva tank oli selline.