:format(webp)/nginx/o/2022/08/27/14791231t1h3b2e.jpg)
Rannaäärsed lõkked olid hilja peale jäänud paadimeestele teejuhiks ja rannarahvale omavahelisteks märguanneteks. Sadu aastaid aitasid need tuled meremeestel ellu jääda ja rannaküladel kesta. Kuigi see aeg on nüüdseks möödas, süüdatakse vee lähedal kord aastas muinastuled ikkagi, et meenutada ajalugu.
Ajaloolased teavad, et neid tulesid nimetati iilastuledeks. Iilastuled süüdati viikingite ajastul praktilisest vajadusest.
/nginx/o/2022/08/27/14791232t1he752.jpg)
Nüüd on üks öö augusti viimasel nädalavahetusel muutunud aga üldrahvalikuks peoks, mis inimesed päikeseloojangul kokku toob, pakkudes ühtsustunnet ja emotsioone.
Tartumaal merd ei ole. Tartumaal on järved ja jõed.
Saadjärvel ja mitmel pool mujal
Muinastulede ööd tähistatakse täna jääaja keskuses Saadjärve ääres veesõidukite väljasõiduga siis, kui päike loojub. Tuled süüdatakse nii Saadjärve ümbruses kui ka kogukonna katamaraanidel ja purjekatel. Parvede ja paatidega kogunetakse Saadjärves asuva Kalevipoja lingukivi juurde, seal einestatakse ühiselt ning kuulatakse muusikat ja järve hääli.
Juba kolmandat aastat tähistatakse muinastulede ööd Vasula puhkealal Amme jõe kallastel, kus Tartu vald peab kultuurisuve lõpu pidu muusikaga. Kell 21.15 süttib tuleskulptuur, mis võtab neljameetrise Ilmapuu kuju.
Avalikud lõkked süüdatakse ka Suure-Kambja järvel, Pangodis ja Nõuni järve vana koolimaja rannas.
Veel on lõkked Lämmijärve kaldal Mehikoormas, Räpina sadamas ning Lohusuus Veneküla rannas. Tuled on ka Rannapungerja puhkealal ja Kauksi rannas.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)