Jelena Frunze: kas koolilaste poliitiliseks mõjutamiseks sobib rõvetsemine?

Jelena Frunze Foto: Erakogu

Kui lubame lastele koolis ametlikult õpetada sõna хуй ja kuna see on venekeelne, siis ma ei välista olukorda, kui õpilased hakkavad nii nimetama oma venekeelset klassikaaslast.

Alustasin oma teed haridusvaldkonnas 1993. aastal, pärast Tallinna pedagoogikakooli lõpetamist. Nüüd arutan haridusteemasid Tartu volikogu hariduskomisjoni liikmena koos oma kolleegidega, kes on austatud ja kogenud selle valdkonna spetsialistid. Üks olulisemaid teemasid on järkjärguline eestikeelsele haridusele üleminek Tartus.

Töötan keelekümbluslasteaias ning olen iga aastaga üha uhkem meie lasteaia laste üle, kes on jätkanud haridusteed eesti õppekeelega eelkoolis ja pärast seda eesti õppekeelega koolis. Statistika kohaselt alustab Tartus eestikeelsetes koolides õpet üha rohkem vene emakeelega lapsi. See tähendab, et oleme õigel teel: tingimused üldisele edukale eestikeelsele haridusele üleminekuks on kujunenud või vähemalt kujunemas. Muidugi tuleb seejuures möönda, et Tartu keelekeskkond on selleks palju soodsam kui näiteks Ida-Virumaal või Tallinnas, kus mitte-eestikeelse elanikkonna osakaal on palju suurem. Aga Tartu peaks olema ka eeskujuks.