Eveliis Padar ja Margus Lillak: tartlane ei pea leppima keskpäraste lahendustega

Eveliis Padar ja Margus Lillak Foto: Patrik Tamm, Erakogu

Liikluslahendusi luues tuleb iseäranis hoolikalt arvestada just neid elanikkonna rühmi, kelle füüsilised võimed on piiratud. See kehtib ka ajutiste asjade kohta.

Tartu viimaste aastate suurimat tee-ehitusprojekti Riia ringi lähikonnas on linlased saanud kogeda juba üle aasta. Linna läänepoolse ümbersõidu järjekordse etapi valmimisaeg on tuleva aasta märtsis. Enim on ehitus mõjutanud ränilinlaste ja Variku elanike elu, aga ilmselt kõiki teisi, kel on olnud asja Lõunakeskuse poole. Peamine mure on jalakäijatele mõeldud ajutiste lahenduste lohakas teostus, ümbersuunamised, mis pole kõigile kasutatavad, ning olukorra juhuslik jälgimine. Võib öelda, et Ränilinn oma 2000 elanikuga on muutunud omaette saareks, kust linnasüdamesse pole paljudel omal jõul võimalik liikuda.

Ometi on see jõudsalt kasvav linnaosa, kunagise teaduslinnaku ümber tekkinud korterelamute piirkond, mille keskel on praegu näiteks Variku ja Ränilinna ainus lasteaed ja toidupood, on ka tehnoloogia- ja ärilinnak. Linnaruumilist terviklahendust ent pole – majadevahelised tuulekoridorid on muutunud viimasel kümnendil hiiglaslikeks parkimisplatsideks, mis vahelduvad juhusliku haljastusega.