Janno Zõbin: ma ei taha India rongiga Tartusse sõita

Ülerahvastatud Tallinna–Tartu rong läinud pühapäeval lähenemas Tapa jaamale. Foto: Janno Zõbin

Suu kisub vägisi muigele, kui keegi Facebookis kirjutab häirivatest koerajunnidest Tartus. Kogu kommunaalporno tõrjub üldse teadvusest välja sõda, mille etteaimamatu areng hoiab siiani mu tähelepanu. Ometi pean nüüd minagi tegema erandi. Pean rääkima Elroni rongist, taustal võibolla kohe toimuv provokatsioon Zaporižžja tuumajaamas või Darja Dugina väidetava tapja põgenemine Eestisse Pihkvast.

Niisiis. Pühapäeval perega Tallinnast lahkudes ja rongipileteid broneerides valdab mind ärevus. Tõenäoliselt pole kahte jalgrattapiletit kell kuus õhtul väljuvale Tartu rongile. Sätime end neljakesi ikkagi varakult Balti jaama. Oleme 20 minutit varem vapralt perroonil, et mahutada jalgrattad vaguni neljale rattakohale, mida ei saa broneerida.

Rong on ammu enne liikuma hakkamist kõvasti üle rahvastatud. Seal, kus peaksid olema rattad, istub klapptoolil Ukraina naine umbes kolmeaastase lapsega.