Urmas Klaas kõnes tartlastele: kurjusel ei tohi olla võtit, mis võtab majadelt katuse, inimestelt pered ja kodud, võtab rahvalt riigi. (2)
LInnapea Urmas Klaas ütles aastapäevakõnes, et meile meeldib ikka ja jälle mõelda ja öelda, et saime lauldes vabaks. Aga eks peame seda öeldes ja mõeldes tuletama endale meelde, et selle kõige taga oli suur diplomaatiline töö, pingutus ja heade suhete loomine, et panna see ülekohus ja kurjus igaveseks seitsme luku taha.
Iseseisvuse taastamise aastapäeval mõtleme ikka vabadusest ja räägime vabadusest. Heade mõtete linn on ju Eesti ja eestluse sünnikodu, sünnilinn. Linn, kus lauldi Eesti rahvas kokku ja seati teekonnale, mis viis Eesti riigi sünnile. Me teame hästi, millisest tulest ja veest on Eesti riigi iseseisvus läbi käinud ning kuivõrd on kannatanud sellest Eesti rahvas. Aga soov püsida iseseisva ja vabana ei ole kunagi kadunud.
Täna tegeleme ka minevikuga, sest punaminevikust Eestisse jäänud punamonumendid tuletavad end täna eriti valusalt meelde, mil just need samad vabastajad, tankid ja viisnurgad, hurraahüüded vaba Ukraina riiki ja rahvast laastavad. Need monumendid ja märgid kaovad meie maalt ja ei tule siia enam eales tagasi.
Täna peame rääkima ja mõtlema nii Eesti, aga eriti just Ukraina vabaks jäämisest ja Ukraina territoriaalsest terviklikkusest tema õiglastes piirides. Sel aastal peamegi mõtlema vabadusele ja iseseisvusele sootuks teisiti. Ka nüüd, mil meie vaba riigina elatud päevade arv saab iga päevaga suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust. Eesti riigi visa võrse ei kuivanud ka kõige raskemates hetkedes. Meie saime vabaks ja see on saavutus, mille tunnistajad me olime ja mille veenvaks tunnistuseks on meie sekka sündinud uued põlvkonnad lapsi vabas Eestis.
Alates 24. veebruarist näitab Venemaa rünnak Ukraina vastu vabale maailmale iga päev valusalt kätte, kui habras võib olla riiklik iseolemine ja oma enda rahvaga seatud sihtide seadmine. Ja seda Euroopa südames. Meie seast hiljuti lahkunud kirjanik Mats Traat on öelnud, et iseseisvuseta rahvas on maja, millel puudub katus. Vihmad ja tormid lõhuvad omatahtsi seinu, kuni need varisevad kõduks. On hingemattev näha iga päev Ukrainas kodusid, lasteaedu, haiglaid, noortekeskusi, linnasüdameid ilma katuste ja kõigeta, mis käis nende kohtade juurde.
Üks asi on kujundlikult Venemaa rünnakute tagajärgi kirjeldada, kuid veelgi olulisem on olla oma vaimus seal kohal, Ukraina riigi ja rahvaga ja mitte lahti lasta. Mitte väsida. Ka täna näeme, et on hetki, mil ei luule ega lauluga saa kurjust võita ning vaja on seljad ja südamed ka tegelikult kokku panna – võitmaks kurjust ja selle viimaseidki punaseid märke, mida see kuritegelik režiim on vargsi siia ja sinna laotanud. Kurjusel ei tohi olla võtit, mis võtab majadelt katuse, inimestelt pered ja kodud, võtab rahvalt riigi. Eesti tervikuna, aga kindlasti ka Tartu ja tartlased, on selles võitluses ja abiandmises kindel Ukraina sõber ja me ei lase lahti, me ei väsi. Seda väsimatust ja meie eest seismist ootasime ka me ise oma iseseisvuse püüdmise hetkedel. Ja meie sõprade abist ja toest oli väga palju abi.
Olgu siia vahele öeldud, et Tartus on ligi 2000 Ukraina sõjapõgenikku ja sel sügisel läheb siin kooli ning lasteaeda 500 Ukraina last.
Meile meeldib ikka ja jälle mõelda ja öelda, et saime lauldes vabaks. Aga eks peame seda öeldes ja mõeldes tuletama endale meelde, et selle kõige taga oli suur diplomaatiline töö, pingutus ja heade suhete loomine. «Ei ole üksi ükski maa» – laul, mis on meid aastakümneid saatnud, aga mille tähendus võiks meile endile rohkem meelde tuletada. Ukraina saab vabaks oma rahva tahte ja visadusega, aga Ukraina jääb vabaks tema sõprade ja toetajate abil, kel on täna üks ja ainus siht – purustada kurjus ja karistada kurjategijaid, panna see ülekohus ja kurjus igaveseks seitsme luku taha.
Head tartlased,
Lõpetan Mats Traadi kirjutatuga:
«Vabadus on valge suveöö, täis kutset ja viipeid, vabadust on tarvis iga päev.»
Hoidkem oma süda õiges kohas – see kindlustab meile vabaduse ja iseseisvuse. See aitab meid võitluses kurjuse ja kurjategijatega.
Elagu Eesti iseseisvus, elagu vaba Ukraina riik ja rahvas! Elagu Tartu!
Tartu linnapea Urmas Klaasi kõne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäeval 20. augustil 2022 «Kalevipoja» monumendi juures.