Vana Kriimani mõisa küljes Tartumaal on ikka alles tellistest laotud kinomeheputka ja seinas neli auku. See on mälestus Kriimanis kunagi olnud kinost, mis kuuldavasti tõi kohale rahvast lähedalt ja kaugemalt.
Tarzan tõi Kriimanisse taas kino
Jutte, kuidas eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel näidati Kriimanis filmi Tarzanist, räägivad vanemad külaelanikud senimaani. Mõisa õuel on ka täies elujõus tamm, mille otsa lapsed pärast filmi nägemist köied panid ja seal kiikudes Tarzani hüüetega külarahvast ehmatasid. Isegi sovhoosi pulli nimi oli Tarzan, kirjutab Eda Kalmre oma sel aastal ilmunud raamatus «Kriimani kriimud lood».
Nüüd tõi seesama Tarzan Kriimanisse kino tagasi. 13. augustil peetud külapäeval said huvilised vaadata 1932. aastal valminud filmi «Tarzan the Ape Man» Johnny Weissmülleri ja Maureen O’Sullivaniga peaosades.
Külapäevale tulijad said Tarzani filmile ja Kriimani kinole sissejuhatusest teada seda, et Tarzani lugu on põnev ka tänapäeval, kuna selles ühenduvad armastus, seiklus ja surmaoht. Tarzani sarja enam kui 20 romaani on tõelised «leheküljepöörajad»: tahad teada, mis tegelastega edasi saab, kas nad jäävad ellu, kas Tarzan ja Jane leiavad tee teineteise juurde ja nii edasi.
Lisaks pakub Tarzani raamatute autor Edgar Rice Burroughs rabavaid olustikupilte, eriti esimeses romaanis «Tarzan the Ape Man». Lihastes riieteta mees, kes kõigub läbi džungli liaanide, kannab rinnale surutud kaunist naist, räägib ahvidega. Need on stseenid, mida romaanis üksikasjalikult kirjeldatakse ja mis on kesksel kohal ka kõigis pildilistes esitustes, olgu siis koomiksis või enam kui sajas filmitöötluses.
Aasta tagasi osalesid Kriimani külaseltsi eestvedajad Eda Kalmre ja Krista Brusko koos sõpradega Tartumaa loometalgutel ning said seal ideega Kriimani kinomõisast võidu. Nüüdsel külapäeval näidatud Tarzani film ongi selle idee esimene samm vana mõisahoone uhiuuel ekraanil.
Hüpikkohvik, kus külapäevale enam kui seitsekümmend tulijat kooke maitsesid, kandis asjakohast nime Tarzani Köök. Külapäeval kuulati ka lastelaule, muusikat tegid oma küla muusikud, mõisa ees avati lipumast ning elati kaasa lindilkõndija Kristjani esinemisele, kes kõikus oma lintidel mõisapargi puude vahel justkui Tarzan liaanidel. (TPM)