ERMi ja kunstimuuseumi koostööna avaneb Raadil skulptuuripark

ERMi ja Tartu kunstimuuseumi koostööna avaneb Raadi mõisapargi territooriumil skulptuuripark. Foto: Ану Ансу/ ERM

Raadi mõisa skulptuuripargi avamisele 19. augustil kell 16 on oodatud kõik huvilised. Lisaks pidulikele avasõnadele koostöö algatajate poolt saab teha pargituuri koos kultuuriloolase Enn Lillemetsaga. Kogunemine on ERMi viinaköögi juures, kust koos suundutakse skulptuuriparki.

Vastvalminud skulptuuripargis on eksponeeritud 16 esinduslikku monumentaalskulptuuri Tartu kunstimuuseumi kogudest. «Tegu on teostega, mis oma kaalu ja iseloomu tõttu on mõeldud õues eksponeerimiseks. On ütlemata tore, et aastakümneid koguhoidlas oma aega oodanud skulptuurid nüüd ka publiku ette jõuavad,» rõõmustab Tartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Skulptuuridest kümne autor on Pallase kunstikooli üks asutajatest, pikaaegne pedagoog ja hiljem ka kooli rektorina töötanud Anton Starkopf (1889–1966), kelle pärand kuulub Tartu kunstimuuseumile. Teised skulptuurid on loonud Starkopfi õpilane ja assistent Ernst Kirs (1936–1994), portretistina tuntud Aulin Rimm (1930–1999) ja monumentaalkunstnik Rein Rannast (1928–2016).

Skulptuuripark on mõtteliselt jagatud kolmeks. Pargimüüriga paralleelselt kulgeva puiestee ääres on nn naisteorg nelja klassikalise naisfiguuriga. Kummalgi pool pargi peaväravat on tuntud kultuuritegelaste portreed: Eesti tõenäoliselt kuulsaim maalikunstnik Konrad Mägi (1878–1925) ja Pallase kunstiühingu ja ERMi ajaloos erakordselt oluline Aleksander Tassa (1882–1955) ning loomulikult ei saa sellest reast puududa ka nimetatud skulptuuride autor Anton Starkopf ise, kelle portree autor on Ernst Kirs. Kuid valik ulatub ka sõjajärgsesse aega – nii on teiste hulgas maalikunstnik Ants Viidalepp (1921–2012) ning Aulin Rimmi modelleeritud portree legendaarsest Aleksander Suumanist (1927–2003).

Enamik monumentaalskulptuure Tartu kunstimuuseumi kogus on valminud 1950.–1960. aastatel ning kuigi Starkopfi looming sellest perioodist jätkab tema sõjaeelset klassikalist rahulikku laadi, on põnevuse loomiseks lisatud valikusse ka kolm ajastulist tööd, mida võiks kokku võtta nimetusega töömehed: «Sepp», «Kündja» ja «Teetööline». Neist viimase autor ei ole sotsrealismi ajastule iseloomulikult teada.

Raadi mõispargi ajaloolisest pargiruumist lähtuva arhitektuurse lahenduse skulptuuripargile lõi arhitektuuribüroo Taju Ruum. ERMi direktor Kertu Saks sõnas, et Raadi mõisapark sobib juba oma ajaloolise tausta tõttu suurepäraselt skulptuuride koduks – mõisa viimased aadlikest omanikud von Liphardidki olid suured kunstikogujad.

Tartu kunstimuuseumi kogus olevate monumentaalskulptuuride valik on juba aastakümneid kaunistanud Tartu ülikooli botaanikaaeda. Kaheksakümnendate lõpus planeeriti skulptuuriparki Vallikraavi tänavale praeguse metodistide kiriku tagusele nõlvale, kuid muutunud riigikorra tõttu ei jõutud toona pikalt kavandatud plaani teostamiseni. Nüüd lõpuks on eriline väljapanek teostunud väärikas Raadi mõisapargis.

Skulptuuripargi projekti toetasid kultuuriministeerium, ERMi sõprade selts ning Tartu kunstimuuseum.

Eksponeeritud teoste nimekiri: https://www.erm.ee/et/content/skulptuuripark-raadil.

Raadi mõisapark koos skulptuuripargiga on külastajatele avatud iga päev kell 7–22.