N, 6.10.2022

Kohus peatas karujahi

Tartu Postimees
Kohus peatas karujahi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Karujaht on peatatud kuni kohtumenetluse lõpuni.
Karujaht on peatatud kuni kohtumenetluse lõpuni. Foto: Leo Eensoo

Halduskohus rahuldas kolmapäeval, 10. augustil MTÜ Eesti Suurkiskjate esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Eestis karujahi kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil pruunkaru esimese jao küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise maakondade vahel.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 1. augustil Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti (KKA) 29. juuli korralduse tühistamiseks. Põhjenduseks on toodud: «Karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud. KKA on aastaid seadust rikkunud ja andnud välja üldiseid karu küttimislube, mis ei ole tõendatud erandtingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus. Iga isendi kohta peab olema välja toodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kasutusele kõikvõimalikud muud vahendid. Arvukuse vähendamine ei saa olla eesmärk.»

Veel on taotluse põhjendusena välja toodud, et tegevuskava ei sea mingisugust juhendavat raamistikku, kuidas karusid saaks küttida loodusdirektiivi eeldatavate rangete eritingimuste alusel. Näiteks ei selgu, kuidas tapetavaks valitud isendid tuleb seostada juba tekitatud konkreetsete kahjudega ja kuidas tapmisotsuse tegijad peaksid eelnevalt alternatiivseid lahendusi kaaluma letaalsete meetmete vältimiseks – iga erandi juures eraldi.

MTÜ arvates on ka tõendeid, et senised karude küttimiskohad ja kahjustuste kohad ei ühti. Veel on MTÜ arvamusel, et küttimissüsteem on illegaalselt üles ehitatud. Samuti on taotluses kirjas, et karu populatsiooni soodsat seisundit ei ole piisavalt tõendatud ning karude küttimisega ei järgita ettevaatuspõhimõtet.

Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna õiguskaitsetaotlus on põhjendamata ja kaebaja õigustele kahjuliku tagajärje ohtu ei ole. Vaidlustatud korralduses võttis KKA esialgse küttimismahu määramisel ja selle jagamisel piirkondade vahel arvesse nii kahjustuste sagedust ja paigutust kui ka karu arvukuse ja levikuala laienemise soodustamist.

Vaidlustatud korraldusega ei ohustata karupopulatsiooni soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levialal. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Karujaht on lubatud perioodil, mil see liiki kõige vähem kahjustab. Näiteks ei tohi vaidlustatud korralduse alusel karujahti pidada karude jooksuajal, taliuinaku ega ka poegade sündimise ajal. Seega aitab karujaht perioodil 1. augustist kuni 31. oktoobrini vähendada kahjustusi, võttes maksimaalselt arvesse liigi bioloogilisi iseärasusi ning on seetõttu liiki enim säästev.

Karu küttimismahu kehtestamisel lähtub KKA tegevuskavas toodud eesmärkidest ning keskkonnaagentuuri ettepanekust. Tegevuskavas on üks oluline eesmärk vajadus säilitada Eestis igal aastal vähemalt 70 sama-aastaste poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus selle pesakondade arvu juures oleks u 650 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karude tekitatud kahjustuste vähendamiseks.

Samuti tõi keskkonnaamet põhjenduseks, et ulukiseire aruande andmetel on 2021. aasta karu pesakondade arvukuseks hinnatud 85. Üheksakümne isendi küttimine ei ohusta tegevuskavas toodud eesmärke ega asurkonna soodsat seisundit ning on seatud eesmärgiga säilitada karude praegust arvukust.

Pikemas ajaskaalas on karu arvukus ja levik väljendunud tõusutrendi viimased 15 aastat ja asurkonna seisundit võib Eestis väga heaks pidada. Järelikult on riik parima olemasoleva teadmise põhjal teinud küttimise korraldamisel tasakaalustatud otsused.

Kohus selgitab, et lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud teabe ja aja tingimustes. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähenda, et ka kaebus kuulub tingimata rahuldamisele. Samuti on kohtul võimalik menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel teistsuguste asjaolude selgumisel esialgse õiguskaitse määrus igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

Karujaht algas 1. augustil. 9. augustiks on Eestis kütitud 25 karu. Seni on kõige enam kütitud karusid Lääne-Virumaal ja Tartumaal. Lääne-Virumaal on kütitud teisipäevase sisuga kuus karu, keskkonnaamet andis seal loa küttida 15 karu. Tartumaale andis keskkonnaamet välja loa küttida seitse karu, kellest viis on veidi enam kui nädalaga Tartumaal kütitud.

Märksõnad
Tagasi üles