Lõõtspillimäng hüpnotiseerib tegelasi ja pealtvaatajaid

Minna (Ursula Ratasepp) teeb rõõmsaks ja paneb tantsima Aksli lõõtspillimäng. Foto: Ragnar Peets

Peep Maasiku lavastus «Ukuaru» Emajõe suveteatris meelitab publiku linnast välja Vooremäe mändide vahele, kus juba staažikas suveteatri külastaja oskab loodusega kaasnevate ebamugavustega ümber käia. Loodetavasti on ta valmis ka ohtlikeks olukordadeks, mida etendus sisaldab.

Vabaõhuetendusele omane ilu on lavastuses muidugi olemas. Vaevalt jääb publikule märkamata puutüvedel hõõguv päike või rohutirtsude sirin, kuid valgust ega helisid teatris lõpuni usaldada ei saa.

Peaaegu terve esimese vaatuse ei hakka Maasiku valguskujundus kuidagi silma, kuid hiilib etenduse lõpus äkki nii esiletükkivalt vaatajate ette, et moodustab looduses kõrvetava kontrasti. Etenduse valguskujundus aitab muidugi näha laval toimuvat, aga panustab ka loosse, luues ebareaalse keskkonna, kus elavate kohtumine surnutega tundub võimalik.