Keskkonnaamet algatas Umbusi jõe reostuse tõttu kriminaalmenetluse

Vabatahtlikud vinnasid Umbusi jõest välja tuhandeid surnud kalu, enamik neist oli jõeforellid. Foto: Arbo Koller

Pärast esmaseid väärteomenetluse käigus tehtud toiminguid selgus, et Umbusi jõe reostus on osutunud esialgu hinnatust suuremaks. Kuna keskkonda on kahjustatud olulisel määral, alustas keskkonnaamet reostuse allika ja põhjuste väljaselgitamiseks kriminaalmenetluse ja seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kriminaalmenetlusega soovib keskkonnaamet põhjalikult uurida ja välja selgitada kõik selle juhtumi asjaolud, mis viisid Umbusi jõe reostamiseni. Samuti selgitatakse koos prokuratuuriga välja tekitatud kahju suurus.

«Eesti loodus võib teatud tingimuste kokkulangemisel olla väga haavatav – seetõttu paneme looduskeskkonnas tegutsevatele ettevõtetele südamele, et nad vaataksid üle kõik oma tööprotsessid, riskid ning nende maandamisabinõud. Selleks et sääraseid juhtumeid edaspidi ennetada, peavad selleks kasutatavad meetmed olema asjakohased,» rõhutas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Keskkonnaamet alustas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb juhtunut kui keskkonna saastamist ettevaatamatuse tõttu.

Keskkonnaameti peadirektori sõnul on Umbusi jões oluline teha ka põhjalik ekspertiis. «Keskkonnavastutuse seaduse alusel selgitame välja reostuse mõju Umbusi jõe vee kvaliteedile ning vee-elustikule. Selle põhjal seame kohustused loodusele tekitatud kahju heastamiseks. Keskkonnaameti eesmärk on veekogu ja selle elustiku võimalikult kiire taastamine,» sõnas Rainer Vakra.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas selgitas, et kriminaalmenetluses selgitatakse välja Umbusi jõele tekitatud kahju, selle põhjustaja ja kahju suurus.

Süüdimõistmisel võib kohus teo toimepanijale mõista rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Lisaks tuleb kahju põhjustajal looduskeskkonnale tekitatud kahju heastada.