Tartu Ülikooli uus füüsikahoone valmib kahe aastaga

Tartu Ülikooli uue füüsikahoone arhitektuurikonkursi võidutöö autorid on Ott Kadarik ja Villem Tomiste. Tegemist on võistlustöö piltidega ning arhitektide sõnul on vahepealne ümbertegemine ja vastutulek ülikooli soovidele lahendust osaliselt muutnud. Foto: TPM

Maarjamõisa väljale kavandatud Tartu Ülikooli uue füüsikahoone ehituse riigihankele tehti viis pakkumist, millest valitakse võitja lähiajal. Moodsate laboritega hoone peaks tudengitele uksed avama järgmise aasta lõpuks.

Kuigi riigihanke tähtaeg oli juba 20. jaanuaril, käib TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Erkki Ääremaa sõnul endiselt pakkumiste analüüs ja hetkel ei saa veel öelda, kes on võitja. «Meil on õigus valida üheksakümmend päeva, aga loomulikult pole meie huvides nii kaua venitada. Praegu vaatavad meie spetsialistid neid ridu üle ja ma arvan, et lähiajal kuulutame võitja välja,» rääkis ta.

Uue füüsikahoone projekteerimis- ja ehitushankele laekus viis pakkumist, mille hinnad jäid vahemikku 17,3– 19,2 miljonit eurot. TÜ hangete ja arendustalituse juhataja Heiki Pageli sõnul tegi maksumuselt väikseima pakkumuse Astlanda Ehitus.

Hankel osalesid veel Oma Ehitaja, Nordecon, Rand ja Tuulberg ning ühispakkumise tegid Merko Infra, Merko Ehitus Eesti ja Merko Ehitus.

Ehituseks kaks aastat

Ääremaa sõnul võiks uus maja valmida kahe aasta pärast ning ehitusega saaks alata kohe, kui hankeleping on sõlmitud. «Laias laastus on projekteerimine ju tehtud ja alustada saaks kohe, aga tuleb vaadata, kas seda lubavad ka kliimatingimused ning kui kiiresti saab pakkuja oma meeskonna mobiliseeritud,» selgitas ta.

Füüsikahoone ehituseks viidi juba üle-eelmise aasta lõpus läbi arhitektuurikonkurss, mille võidutöö autorid olid Ott Kadarik ja Villem Tomiste arhitektuuribüroost Kosmos. Kuna võitjaks kuulutatud kavandi järgi oleks hoone ehitus kujunenud liialt keeruliseks ja kalliks, otsustati vähendada hoone mahtu.

«Nüüd on selle ehitus juba palju lihtsam, aga alguses ajasid arhitektid ta põhjendamatult keeruliseks ja seal oli palju toreduselemente,» lausus Ääremaa ning kritiseeris linna arhitektuurikonkursi nõuet.

Hoone mahub eelarvesse

Ääremaa sõnul on sellisesse süsteemi sisse genereeritud aeganõudev etapp, sest iga hoone kohta on kohustuslik teha konkurss. «Mis sest, et see ei asu linna südames ja äärelinna ehitamise üks põhjus ongi see, et saada odavamalt. Konkursil võidavad aga kõige toredamad, mitte ratsionaalsemad,» selgitas ta.

TÜ kinnisvaraosakonna juhataja lisas, et nende eesmärk oli saada toreduslikust hoonest maja, mis on funktsionaalne ja mille jaoks jätkub ka raha.

«Nüüd mahtus parim pakkuja ka eelarvesse ja see näitab, et oleme teinud õigeid muudatusi,» ütles Ääremaa ega pidanud hoone ehitust enam väga raskeks. «Loomulikult on majas keerulisi asju, näiteks füüsikalaborid ja automaatne ventilatsioonisüsteem, aga me oleme teinud palju keerulisemaid hooneid. Näiteks Keemikum või valmiv Narva kolledž, mis on nii inseneridele kui ehitajatele katsumus.»

Hoone ehituseks on Tartu Ülikool kavandanud selle aasta eelarves 1,2 miljonit eurot. Riik on nõustunud toetama ehitust SA Archi­medes kaudu euroliidu struktuurifondidest kuni 13,4 miljonit euroga.