Maaülikool asub rapsi muundama

Taimefüsioloogia osakonna professoril Ülo Niinemetsal pole veel ühtki rapsi katsetaime ette näidata, küll aga leidis ta katsekapist rapsi ristõielise sugulase, musta kapsasrohu. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Maaülikool lööb kaasa rahvusvahelises teadusprojektis «3to4», mille eesmärk on leida viie aasta jooksul rapsi transgeensed tüved, mis taluvad kõige paremini põuda.

«Rapsi saagikusega nagu põllukultuuride saagikusega üldiselt on meil lood üsna kehvad,» kõneles projekti koordinaator, maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna professor ning teaduse tippkeskuse ENVIRON juhataja Ülo Niinemets.

«Näiteks võrreldes Iirimaaga oleme seal, kus nemad olid sadakond aastat tagasi – meie saagid on umbes neli korda väiksemad,» lisas Niinemets. Ta rõhutas, et «3to4» üldisem eesmärk on võitlus üleilmselt kasvava toidupuudusega.

Raps nagu mais

Projekti idee on muuta nn C3-tüüpi fotosünteesiga kultuurtaimede genotüüp C4-tüübiks. Seda tüüpi taimed, näiteks mais, suhkruroog ja sorgo, suudavad napis niiskuses edukamalt fotosünteesida ning saaki anda.

«Et niiskust mitte ära anda, sulevad taimed suure kuivuse korral õhulõhed – väikesed pilud lehepinnal –, mille kaudu pääseb taime toit, süsihappegaas, lehte,» selgitas Ülo Niinemets.

«C3-taimedel tähendab see automaatselt, et nad ei saa enam piisavalt süsihappegaasi.
C4-taim suudab aga fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi taseme enda sees üles ajada.»

Niinemets märkis, et C3-taimedest C4-taimi teha on teadlased üritanud juba pikemat aega. Seepärast ei loo maaülikooli teadlased illusiooni, et 2016. aastaks, nagu ütleb sõnastatud eesmärk, on neil põllukatseiks sobivad rapsi transgeensed tüved käes.

«Kuid loodetavasti saame juba öelda, millised taimed on potentsiaalselt põuale vastupidavamad,» rääkis Niinemets.

Euroopa Komisjoni projektiga «3to4» on ühinenud peale Eesti Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Türgi, Hiina ning Filipiinid. Niinemetsa sõnul on teaduslikus koostöös osalevaid ülikoole ja instituute nendest riikidest 12, Eestist ainsana maaülikool. Lisaks löövad kaasa mitmed ettevõtted.

Projekti kõigil osalistel kokku on 2016. aastani laborikatseteks kasutada ligi 9 miljonit eurot, sellest maaülikoolil 220 000 eurot.

Mullu ligikaudu 250 hektaril rapsi kasvatanud OÜ Männiku Piim juhataja Avo Samarüütel sedastas, et põuda pelgavad kõik põllukultuurid, kuid märkis, et õlikaalikas pole kuivuse ja palavuse suhtes sugugi kõige tundlikum. Kõva põntsu võib raps saada, kui seemnete valmimise kuu juuli on põuane.

Põhioht mardikaist

«Rapsi peamine vaenlane on hiilamardikas, kes sööb rapsi õisikuid,» täpsustas Samarüütel. Ta lisas samas, et pole agronoom ega söanda sordiaretuses väga julgelt sõna võtta. «Kasvatan, nagu agronoomid õpetavad.»

Viimased paar aastat on Samarüütli põldudel kasvanud suvirapsisordid Larissa ja Fenja ning taliraps Visby. Peamine mitme sordi külvamise idee on hajutada saagi valmimise ja koristuse aega.

Avo Samarüütli sõnul vahelduvad Eestis külvatavad rapsisordid iga paari aasta järel, iga uus sort on suudetud vanemaist pisut saagikamaks aretada.

Riiklikes katsetustes Jõgeva, Viljandi, Võru ja Kuusiku sordiaretusjaamas on korraga vähemalt kümme sorti rapsi, teadis Samarüütel.