:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2022/08/05/14739574t1h7def.jpg)
Neljapäeva õhtupoolikul käis hulk vabatahtlikke taas Umbusi jõge seiramas ja seda reostuse tagajärjel surnud kaladest puhastamas. Ahastusega lugesid nad koristustalgutelt tulles keskkonnaameti teadet, et reostus on taandumas ning hukkunud on ligi 4000 kala, nende seas umbes 1300 jõeforelli. Vabatahtlikud teadsid, et ainuüksi hukkunud forelle on kordades rohkem.
Põltsamaa kandi mees Arbo Koller, kes käis koos abilistega neljapäeva õhtul Umbusi jõest taas kottide kaupa kalu välja tõstmas, oli teadet lugedes selgelt häiritud.
Seltskond oli paatide ja kanuudega jõel üle kuue tunni, kella poole viiest kuni kella üheteistkümneni õhtul. Selle ajaga läbisid nad 20 kilomeetrit Umbusi jõge ja korjati kokku veest leitud hukkunud kalad.
«Vaatepilt on nukker, tänase seisuga oleme korjanud kokku 4867 hukkunud jõeforelli. Jah, tõepoolest 4867 jõeforelli, aga hukkunud forellide arv on tunduvalt üle 5000, sest põhjas on suur hulk kalu, keda ei saa kätte. Valeinfo levitamise tõttu, nagu ei koguks keskkonnaamet kalu, viskasid mõned inimesed kalad ära,» andis Koller sotsiaalmeedia vahendusel teada.
Ta rõhutas, et ainuüksi ligi 5000 hukkunud kaladest on jõeforellid, kuid hukkunud on hulgaliselt ka teisi liiki kalu ja jõevähke. Keskkonnaameti andmeil on hukkunud forelle vaid umbes 1300.
Lisaks forellidele on hulgaliselt hukka saanud särgi, ahvenaid, hauge, latikaid ning hukkunud kalade seast on leitud isegi hapnikuvaese veega harjunud linask ja angerjas. «Oleme käinud iga päev kalu välja tõstmas, neid loendamas, ametnikele üle andmas, me teame, palju neid seal oli. Keskkonnaamet, lõpeta valetamine!» põrutas Koller.
Alates reedest enam kogunemisi suuremaks reostuse tagajärgede likvideerimiseks ei toimu, sest hukkunud kalad on juba hakanud roiskuma ja neid pole enam väga lihtne korjata. «Korjame iga päev Lustivere järvel ja kõrval asuvates tiikides kalu, aga seda suudame teha koos kohalikega. Loomulikult ei keela me kedagi, kes appi sooviks tulla,» sõnas Koller.
Keskkonnaametist võeti Kolleriga reede hommikul ühendust ning selgitati, et kalade hulk erineb seetõttu, et keskkonnaameti inspektorid pole veel jõudnud kõiki kalu uuesti üle lugeda. «Üle lugemisega tegeleb minu info järgi kaks inspektorit, seega ei ole mingi ime, et statistika erineb,» lisas Koller selgituseks.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk selgitas, et erinevus kalade hulgas tuleb ajalisest viibest, millal kalu üle loetakse. «Vabatahtlikud loevad kalad üle kohe, kui kokku korjavad. Keskkonnaamet koondab kokku korjatud kalad kord päevas, loeb üle ja määrab liigid vastavalt võimalusele kas sama päeva õhtul või järgmisel hommikul,» selgitas Kukk.