/nginx/o/2022/08/01/14732943t1h56c4.jpg)
Eesti maaülikooli kalateadlane Arvo Tuvikene selgitas, et jõeforell on väga tundlik vee hapnikusisalduse kõikumise suhtes. Kuuldes, et hukkunud kalade seas on ka angerjaid ja linaskeid, tõdes kalateadlane, et olukord peab Umbusi jões olema üsna halb.
«Angerjas ja karpkalalised [kelle hulka kuulub ka linask – toim] taluvad väga väikest hapnikusisaldust, seega kui linask juba sureb, on hapnikusisaldus vees väga-väga väike,» sõnas Tuvikene.
Ta lisas, et keskkonnaamet peaks kindlasti laskma võtta veeproove, et mõista, kui palju ja milliseid keemilisi ühendeid jões leidub. «Ma loodan, et nad võtsid veeproove ka reostuse tekkimisel, muidu ei ole võrdlusmomenti,» sõnas Tuvikene.
Kalateadlane Rein Järvekülg lisas, et ei ole mõtet oodata, millal jõeforellid ise tee Umbusi jõkke leiavad. «Õnnetusi juhtub, aga reostuse põhjustaja peab kindlasti vastutama selle eest, et jõe saaks taas forellidega asustada,» sõnas ta.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)