FILMISOOVITUS ⟩ Isegi sõja ajal ja koonduslaagris tuleb südames armastust hoida

Osa filmi aluseks olevast dokumentaalsest materjalist. Foto: Kaader filmist

Svetlana Aleksijevitši raamatu «Sõda ei ole naise nägu» päris lõpus, viimasel leheküljel on kirjas mõte «Ei saa olla ühte südant vihkamise ja teist armastuse jaoks. Inimesel on üks süda ...» Seda ei ole kirjanik ise välja mõelnud ja kirja pannud, selle mõtte ütleb välja Teise maailmasõja rindevõitlused läbi teinud naine. Tal on sõjast mälestusi, mille lugeminegi on raske. Tal oleks alust vihata küll.

Film «Nelly ja Nadine» räägib loo kahest naisest, kes leidsid teineteist Saksa koonduslaagris Teise maailmasõja ajal. Ja väga võimalik, et tänu sellele kohtumisele leidsid nad jõu sõja lõpp ära oodata. Nad pidid üle elama kaotusvalu, kui üks neist viidi teise koonduslaagrisse. Pidid elama teadmatuses, kas teine on elus või surnud. Pidid leidma lootuse ja hoidma sellest kinni.

Film ei keskendu koonduslaagri õuduste dokumenteerimisele. Selleks on teised filmid ja teised raamatud, näiteks «Sõda ei ole naise nägu».