Tanel Kiik: tervisevaldkonna viis olulist väljakutset uuele valitsusele

Tanel Kiik Foto: Kermo Benrot

Äsja ametisse astunud valitsuse koalitsioonileping ei sisalda tervishoiu peatükki, märgib endine terviseminister Tanel Kiik ja annab viis soovitust.

Hoolimata kolmandat aastat vältavast globaalsest tervisekriisist ja pikkadest läbirääkimistest ei sisalda vahevalitsuse koalitsioonileping tervishoiu peatükki. Vähemalt sel aastatuhandel sõlmitud koalitsioonide puhul pole midagi nii kummalist veel ette tulnud. Terve riigi seisukohalt on ülioluline kindlustada tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavus, toetada tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu, vähendada tervisealast ebavõrdsust ning suurendada inimeste tervena elatud aastaid.

Kasina koalitsioonilepingu korvamiseks toon välja viis konkreetset tegevusliini, mille alusel saab juba lähikuudel hinnata uue valitsuse tervisepoliitikat.

1. Tervisevaldkonnale lisaraha leidmine

Eesti panustab juba aastakümneid tervisevaldkonda märkimisväärselt vähem kui enamik Euroopa Liidu liikmesriike. Meil on küll efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebapiisav ja ebavõrdne.

Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on koos minuga tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, arenguseire keskus kui kohalikud ja rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid. Koroonapandeemia tõestas ilmekalt, et viimase piirini või õigemini juba üle selle piiri optimeeritud tervishoiusüsteem ei võimalda ootamatute kriiside korral kõigile vajalikke tervishoiuteenuseid tagada.

Jüri Ratase esimese valitsuse ajal asusime toonase tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski eestvedamisel maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu mittetöötavate vanaduspensionäride eest ning Jüri Ratase teine valitsus eraldas minu ettepanekul aastateks 2021–2024 haigekassale ligi 540 miljonit eurot lisaraha.

Need otsused on aidanud tervisevaldkonnal seni toime tulla, kuid pikemas plaanis tuleb inimeste tervisesse investeerimist suurendada. Laias laastus on kaks lahendusvarianti: suunata ka edaspidi haigekassale lisaks tegevustoetust muude maksutulude arvelt või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist, laiendades maksubaasi. Teatavasti kasvab inimeste arv, kes ei tööta traditsioonilise töölepinguga ning ei panusta tihti ühisesse ravieelarvesse, kuid vajavad nagu me kõik tervishoiuteenuseid.

2. Perearstisüsteemi tugevdamine

Viimased valitsused on töötanud perearstisüsteemi tugevdamise nimel nii Euroopa Liidu rahastuse toel üle Eesti nüüdisaegseid tervisekeskuseid rajades kui ka riigikogus vajalikke seadusemuudatusi vastu võttes.

Mitmekordistasime perearstide kaugusetasusid ja laiendasime kaugusetasu saajate ringi, parandasime nimistute teenindamise järjepidevust, muutsime lähtetoetuse tingimusi paindlikumaks ja lubame noortel perearstidel alustada väiksema nimistuga. Samuti andsime seadusemuudatustega õdedele töövõimetuslehtede avamise õiguse ning lisaks pereõdedele ka eriõdedele piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õiguse.

1. juulist 2022 läks perearstiabi korraldamine terviseametist üle haigekassale, kuid poliitikakujundamise eest vastutab loomulikult sotsiaalministeerium ja valitsus. Oluline on jätkata tihedat koostööd Eesti perearstide seltsi ja tervisevaldkonnaga laiemalt esmatasandi tervishoiu arengukava koostamisel, milles lepitakse kokku arengusuunad ja -vajadused järgmiseks kümnendiks.

Vajalik on nii õigusaktide kui ka osapoolte tööjaotuse pidev ajakohastamine, paindlik ja motiveeriv rahastusmudel ning perearstide ja -õdede töö igakülgne väärtustamine, et see raske, aga tänuväärne amet oleks ka üliõpilaste seas kõrgelt hinnatud. Panustades esmatasandisse, toome terviseteenused inimestele lähemale, sekkume varem, et ennetada haiguste süvenemist, tagame õigeaegse ravi krooniliselt haigetele ning hoolitseme inimese eest kogu elukaare vältel.

3. Tallinna haigla rajamise jätkamine

Tallinna haigla rajamine on tulevikkuvaatav investeering, mis oleks tegelikult tulnud aastate eest ära teha. Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukava juhtis tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele ning praeguseks on mitmed pealinnas paiknevad haiglahooned sisuliselt amortiseerunud.

Kriisid näitavad veelgi enam vajadust uue haigla järele, mis arvestab täiel määral tänapäevase nakkuskontrolli vajadusi, lisab haiglavoodeid, võimaldab paremini kasutada meie piiratud meditsiinipersonali ning toob sellega olulise edasimineku kogu Eesti tervishoiule.

Reformierakonna ainuvalitsuse meelevaldne otsus võtta Tallinna haigla rajamiseks planeeritud 280 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha oli viimaste aastakümnete kõige tervishoiuvaenulikum samm. Uuel valitsusel tuleb kiiresti teha vigade parandus ning riigi eelarvestrateegias aastateks 2023–2026 haigla rajamiseks vajaliku summa ette näha. Tervishoiuteenuste korraldamine on riiklik ülesanne, mida ei saa lükata riigist 13 korda väiksema eelarvega Tallinna linna õlgadele. Täpselt nii, nagu keegi meist ei eelda, et Tartu linn võtaks ainuisikuliselt katta Tartu ülikooli kliinikumi investeeringuvajadused.

4. Tervishoiutaristu uuendamine üle riigi

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu rahastuse toel valminud kümneid nüüdisaegseid tervisekeskuseid ning toetasime ka haiglahoonete korrastamist ja uute isolatsioonipalatite ehitamist. Peagi algavatel riigieelarve läbirääkimistel tuleb kindlasti leida vajalikud vahendid Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone ehitamiseks, Ida-Viru keskhaigla Ahtme aktiivravikorpuse II ehitusjärgu ning Viljandi haigla uue hoone ehituse kallinemise ja psühhiaatrilise sundravi hoone rekonstrueerimise rahastamiseks. Kõigi oluliste investeeringuvajaduste kohta koostasime juba kevadel konkreetsed rahataotlused riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste jaoks.

Tervisevaldkonna puhul tuleb lõpetada betooni ja inimestesse investeerimise eksitav vastandamine. Ehitame ja uuendame haiglahooneid ning tervisekeskuseid üle Eesti ju ikka inimestele, mitte ilu pärast. Tänapäevased ja läbimõeldud tööruumid toetavad tervishoiutöötajaid, võimaldavad kasutada uusi seadmeid ja tehnoloogiaid ning pakuvad patsientidele mugavamaid ja ohutumaid terviseteenuseid.

Globaalne pandeemia on selgelt välja toonud Eesti tervishoiutaristu kitsaskohad, mille korda tegemine on riigi kohustus.

5. Viienda koroonalaine ületamine

Koroonapandeemia on kogu maailmale õpetanud, et meil tuleb olla valmis ebameeldivateks üllatusteks ja vajadusel kiiresti reageerida. Juba eelmiste valitsuste püstitatud eesmärk hoida ühiskond võimalikult avatud on õige, kuid selle eeldus on tervisesüsteemi, inimeste ja ettevõtete igakülgne toetamine ning eeskätt riskirühmade vaktsineerimine.

Raviteenuste kättesaadavuse tagamiseks mistahes tervisemuredega patsientidele tuleb pakkuda motiveerivat töötasu meie pühendunud tervishoiutöötajatele nii haiglates kui esmatasandil ning jätkata juba alustatud investeeringutega tervishoiuasutuste nakkusohutumaks muutmiseks.

Avalikkusele soovituste andmisel või riiklike meetmete kehtestamisel tuleb arvesse võtta eelmise ja praeguse teadusnõukoja liikmete, terviseameti ning rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide ekspertiisi. Ainult teadus- ja tõenduspõhiste otsuste najal on võimalik Eesti riik ja rahvas pandeemia viiendast lainest võimalikult väikeste kahjudega läbi juhtida. Seejuures peame me kõik tervisekriisi ületamisse panustama ning terviseteadlikke valikuid langetama. Jah, see tähendab ka õigeaegset vaktsineerimist.

Tervisevaldkonna ees seisvate ülesannete loetelu on loomulikult palju pikem, kuid välja toodud tegevused on tervisesüsteemi toimepidevuse tagamise eeldused. Uus tervise- ja tööminister Peep Peterson tajub minu hinnangul valdkonna ees seisvaid väljakutseid, mille lahendamiseks on vaja kogu valitsuse tahet ja valmisolekut ühiselt pingutada. Soovin talle palju jõudu meie patsientide ja tervishoiutöötajate eest seismisel nii igapäevases töös kui ka peagi algavatel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel.