Tähelepanelikud elanikud märkasid eile, et Põltsamaa vallas asuvas Umbusi jões hulbib sodikiht, vesi haiseb ning vees oli märgata surnud kalu. Ka Lustivere paisjärve, mida Umbusi jõgi läbib, oli esmaspäeva hommikuks sattunud suur hulk hukkunud kalu.
Napilt 35-kilomeetri pikkune Umbusi jõgi, mis on tuntud hea jõeforelli püügikohana, saab alguse Põltsamaa vallast Kalana külast. Selgus, et reostus sattuski jõkke selle lähtekohast Kalanast, kus tegutseb ka põllumajandusettevõttele Pajusi ABF kuuluv Kalana suurfarm.
Pajusi ABFi juht Lembit Paal selgitas, et nädalavahetusel hakkas üle ajama silomahuti kogumiskaev. «Äravoolul oli ees praht ja sõelmed, sealt kerkis silomahl üle serva ja leidis tee kraavi, sealt omakorda Umbusi ojja ja siis juba jõkke» selgitas Paal.
Umbusi jõe lähistel elavad inimesed surnud kalu jões juba laupäeval ning andsid sellest keskkonnaametile teada.
Silomahl on silo hoiustamisel tekkiv kergelt happeline jääkvedelik. Et see sisaldab suurt hulka toitaineid, jäävad veeorganismid silomahla vette sattumisel hapnikupuuduse kätte.
Pühapäeva hommikuks oli suurfarmi personal juba juhtunust teadlik ning päeva jooksul õnnestus neil ummistus likvideerida ja reostusele piir panna. Ka kraav, mida mööda silomahl jõkke jõudis, kaevati läbi.
Siiski jõudis kogumiskaevust jõkke voolanud silomahl juba silmanähtavalt kahju teha. Kalanast viis kilomeetrit eemal ristub Umbusi jõgi Jõgeva-Põltsamaa maanteega. Veel esmaspäevalgi oli jões teetruubi juures näha vahust ja sogast vett ning hukkunud jõeforelle.
Ka sealt omakorda mõne kilomeetri kaugusel asuvas Lustivere paisjärves, mida Umbusi jõgi läbib, käisid keskkonnaametnikud ja vabatahtlikud välja tõstmas surnud kalu. Nende seas oli hauge, särgi ja hulga ahvenaid.
Kui palju silomahla selle aja jooksul jõkke voolata jõudis, Paal öelda ei osanud. «Eks keskkonnaamet hindab kahju suuruse ja meil tuleb selle eest vastutus võtta, pead liiva alla peita pole plaaniski,» lausus ta.
Ta sõnas, et tegu oli inimliku eksimusega. «Me oleks pidanud varem tähele panema, et seal on ummistus,» tunnistas Paal ning lubas, et edaspidi ollakse ses asjus tähelepanelikumad.
Varem ei ole Kalana suurfarmis säärast viga ette tulnud. Samas meenutas Paal, et 2000. aastate alguses sattus samuti sellest farmist reovett jõkke. Toona mängis aga vingerpussi loodus. «Oli väga vihmane periood, vett oli nii palju, et Kalanas sõitsid inimesed hoovis paatidega ringi, tol korral ujutas tulvavesi reostuse farmist jõkke,» rääkis Pajusi ABFi juht.
Lembit Paali hinnangul peaks jõgi reostusest üsna kiirelt puhastuma, sest iga päev pumbatakse jõkke suurfarmi lähistel asuvast lubjakivikarjäärist puhast põhjavett. «See puhastab jõe üpris kiiresti,» sõnas ta.
Keskkonnaamet sai reostusest teada laupäeval. Esmaspäeva lõuna paiku käisid keskkonnaameti inspektorid Kalana suurfarmis ning veendusid, et reostusele on piir pandud. Keskkonnaametnikel käis abis ka Põltsamaa päästekomando, kelle tehnikaga said ametnikud jõele ligi ka raskesti ligipääsetavates kohtades.
Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk selgitas, et pühapäevaks jõuti reostusallikas sulgeda.
«Teatud määral on keskkonnakahju kindlasti tekkinud, selle umbkaudne suurus selgub väärteomenetluse käigus. Ehkki Umbusi jõgi on lõheliste kudeala, on kudeajaks reostuse mõjud kindlasti taandunud. Õnneks on tegemist vooluveekoguga, kuhu tuleb kraavidest puhast vett pidevalt peale. Kasuks tuleb ka vihmane ilm, mis aitab reostuse kontsentraati jões lahjendada,» tähendas Kukk.
Keskkonnaamet alustas Pajusi ABF suhtes väärteomenetluse. Ettevõttel tuleb muu hulgas puhastada trassid ja kraav, mille kaudu reostus jõkke sattus. Päästeamet nõustab ettevõtet, et reostusohtu minimeerida.
Mis juhtub, kui silomahl satub veekogusse
- Silomahla peamine probleem keskkonnas: suur biokeemiline hapnikutarvidus. (BHT)
- Silomahla biokeemiline lagunemine on väga kiire protsess
- Silomahla vette sattumisel suureneb hapnikutarve plahvatuslikult ja selle käigus võidakse ära kasutada suur osavees leiduvast hapnikust.
- Silomahla reostuspotentsiaal on ligi 200–300 korda suurem kui kodumajapidamiste reoveel
- 300 tonni silomahla reostuspotentsiaal on võrdne 80 000 – 90 000 elanikuga linna päevasereovee kogusega
- Ühe liitri silomahla lahjendamiseks ja hea veekvaliteedi saavutamiseks BHT alusel on vaja kümneid tuhandeid liitrit vett
- Silomahla mõju on üsna lokaalne, ehkki võib silo käitlemiskohas olla väga suur
- Eriti ohtlik on silomahlareostus väikejõgedes, ojades, kuivenduskraavides
Allikas: Tallinna tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma liikme Arvo Iitali uurimistöö