Tänavu tohivad jahimehed Tartumaal küttida seitse karu

Karud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna alanud karujahi hooaja hakul andis keskkonnaamet võimaluse küttida 90 karu. Kuus küttimisluba jäetakse esialgu reservi, et suunata need hiljem vajadusel uutesse kahjustuskolletesse.

Karude arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud, 2021. aasta sügisel hinnati karude arvu ligi 1000 isendini. Selle tulemusel on karu levikuala laienenud ja arvukus kasvanud ka Lõuna-Eestis. Üha sagedamini on karude teed inimestega ristunud, see on tekitanud nii elevust kui ka hirmu.

«Paraku on karude arvukuse suurenemisega kaasnenud ka nende tekitatud kahjustused. Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahju. Lisaks aitab see kaasa ka karude inimpelglikkuse säilimisele,» selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Nagu viimastel aastatel, jätab keskkonnaamet osa küttimislubasid esialgu reservi, et suunata need vajaduspõhiselt uutesse kahjustuskolletesse. «Meie eelmiste aastate kogemus näitab, et lubade väljaandmine kahes osas on end õigustanud. Ikka tekib veel keset küttimishooaega mõnes piirkonnas karudest suuremat kahju, kui nad hakkavad inimeste majapidamiste juures liiga palju toitu otsimas käima. Just seepärast ongi sellel jahiaastal plaanis jagada kokku kuni 96 karu küttimise luba, millest kuus jääb küttimishooaja alguses reservi,» tõdes Kukk.

Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. 2021. aastal rüüstasid karud kokku pea 800 mesitaru. Palju selliseid juhtumeid oli piirkondades, kus karud olid nii-öelda uustulnukad ja ennetusmeetmete rakendamine ei ole inimestel veel harjumuseks saanud.

«Paneme inimesetele südamele, et küttimine ei ole ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks. Ennetamisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis karude mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemalehoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja silorullide ümber. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga,» rääkis Leelo Kukk. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest. Selle kohta saab täpsemat infot keskkonnaameti kodulehelt.

Kuigi karude asurkonna seisund on tervikuna väga hea, on nende asustustihedus siiski erinev. Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. See kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses.

Küttimismahud 2022. aastaks maakondade kaupa:

Harjumaa 12

Ida-Virumaa 13

Jõgevamaa 9

Järvamaa 12

Läänemaa 2

Lääne-Virumaa 15

Põlvamaa 3

Pärnumaa 5

Raplamaa 3

Tartumaa 7

Valgamaa 2

Viljandimaa 6

Võrumaa 1

KOKKU 90

Allikas: keskkonnaamet.ee

2021. aastal kütiti Eestis 87 karu, millega realiseeriti lubatud küttimismaht täies mahus. Karujahti võib pidada Eestis oktoobri lõpuni.

2022. aasta küttimismahtu kehtestava korralduse leiab keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemist.