:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2022/07/28/14724665t1h5af7.jpg)
Koroonaviiruse levik sai mõne nädala eest Eestis taas hoo sisse, haiglad peavad seega jälle tööd ümber korraldama, et ravi vajavaid patsiente mahutada. Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf näeb, et haiglate koormust saab vähendada vaid juhul, kui üle 60-aastased vaktsineeriks end ka teise tõhustusdoosiga.
Professor Starkopf, millal koroonaviirusega nakatumine taas tuurid üles võttis?
Näeme viimase kahe nädala jooksul haiglaravi vajaduse kahekordistumist. Seda nii üle Eesti kui ka meil.
Mis on praegu teistmoodi, kui võrrelda praegust aega kahe varasema koroonasuvega?
Mõnes mõttes on olukord praegu teistsugune kui varem. Viiruselevik on laialivalguvam ja mitmekesisem. Osa koroonaviirusega nakatunutest ja haiglasse sattunutest põevad seda nii-öelda põhihaigusena ehk viirus otseselt põhjustab haigetele vaevusi ja seepärast on nad haiglas.
Teine osa patsiente on need, kes on muude hädade tõttu haiglas, kuid on nakatunud ka koroonaviirusega, seega on nad nakkusohtlikud ja vajavad isoleerimist. Seetõttu ongi pilt kirjum. Viimastel nädalatel on kasvuteel just koroonat põhihaigusena põdevate patsientide hulk.
Kuidas on kliinikumis seis patsientide mahutamisega?
Meil on 21-kohaline nakkushaiguste osakond, mis on praeguseks oma võimalusi ammendamas.
Millal ja milliseid ümberkorraldusi peate hakkama seetõttu haiglas tegema?
Praeguseks ongi piir käes. Oleme andnud korraldusi avada Covidi-haigete raviks uusi voodikohti. Juba piirame voodikohtade arvu teistes osakondades. Taas piirame torakaal- ehk rindkerekirurgia, näo- ja lõualuukirurgia, pulmonoloogia osakonda, et Covidi-haigeid mahutada.
Kas võrreldes varasemaga on koroonaviiruse sümptomid mingil moel muutunud?
Suures plaanis on sümptomid samad: palavik, köha, kurguvalu, nõrkus, nohu. Eakamatel patsientidel võivad olla sümptomid ebamäärased, tekib lihtsalt jõuetus, nõrkus, kuid saan öelda, et suures plaanis on sümptomid ikka samad.
Palju on räägitud eesootavast sügisest, mil koroonaviirus peaks jälle pandeemia mõõtmed võtma. Kuidas teie seda näete?
Minu arvates on sellisel puhul tegu soovmõtlemisega, et just sügisel saabub järjekordne koroonalaine. Kogemus näitab, et lained liiguvad sõltumata aastaajast ja on raskesti ennustatavad. Juba praegu on järjekordne koroonalaine käes. Peame vastavalt sellele tegutsema.
Mis oleks need meetodid, mida saab kohe rakendada?
Kiire soovitus on, et riskirühmad ehk 60-aastased ja vanemad peaks minema vaktsineerima, ka teist tõhustusdoosi saama. See aitab raske haigestumise vastu. Viimased uuringute andmed nii ka näitavad. Nii saame haiglate koormust vähendada. Kindlasti peab tõhustusdooside tegemise käsile võtma hooldekodudes.
Peale koroonaviiruse rändab maailmas ringi veel üks uus haigus, ahvirõuged. Mida te selle kohta oskate rääkida?
Haiglaravi vaatest ei ole see teema seni aktuaalne. Nakkushaiguste spetsialistid on haiguse leviku ja kõige juurde kuuluvaga kursis. Ahvirõugete levik haigla töökorraldust ei muuda.