Vambola Paavo: toome südalinna ilu tagasi

Vambola Paavo Foto: Kristjan Teedema

Juba aastaid ei kõneta Tartu kesklinn oma rohtu kasvanud haljas­alade, ajast-arust pinkide ja lilleilu vähesusega. Kaubamaja ja Vanemuise vahel haljasalal vohab umbrohi. Seda kutsutakse peenelt liigiliseks mitmekesisuseks. Ametnikud püüavad kangekaelselt näidata lastele, kelle elu möödub betoonmüüride vahel, milline näeb välja ristikhein, karuohakas või moon.

Hiljutine jalutuskäik kesklinnas pani mind tõeliselt jahmatama ja seda «mitmekesisust» näevad Tartu külalisedki. Paljud vangutavad pead ega saa aru, miks vohab umbrohi, kui pilku võiksid püüda lilled. Hoolas majaomanik trimmerdab mitu korda kuus maja ümbert muru, linnas peab aga kõik ripakil olema.

Tegelikult teeb liigilise mitmekesisuse jutt vägisi irooniliseks. Äkki tooks südalinna haljasaladele ka linnaloomi? Lastele ju pakuks kitsed ja lambad lõbu. Näiteks Viljandi lossimägedes pügavad lambad rohtu mitmendat aastat. Kitsed roniksid mööda Toomemäge ja kepsutaksid ringi ning muru saaks pügatud. Ja edasi ironiseerides: loomad aitaks kaasa ka autovabadusele – las lambad hüppavad Riia tänaval või Vabaduse puiesteel sõiduteelgi ja takistaks autoliiklust. Vaatepilt oleks nagu Indias! Kindlasti leiaks koha linnalehmadelegi, Emajõe ääres ruumi on.