Ühishaud kadus Nõo aleviku keskelt vaikselt ja diskreetselt

Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja Sven Tarto (paremal) sõnul tehakse äsja ühishauast vabanenud ala korda, et see sulanduks pargiga. Pildil on näha veel vallavanem Maano Koemets (keskel) ja vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja (paremal). Foto: Kristjan Teedema

Teisipäeval kaevati Nõo muusikakooli ja gümnaasiumi vahelises pargis lahti teises maailmasõjas hukkunute ühishaud, et lahkunute säilmed kohalikule kalmistule ümber matta. Kaevetööd sujusid tõrgeteta ning ümbermatmine on kavas pärast säilmete põhjalikku analüüsi.

Nagu Eestis on kombeks saamas, korraldatakse väljaspool surnuaedu paiknevate teise maailmasõja aegsete ühishaudade ja nende juurde kuuluvate punamonumentide likvideerimine vaikselt ja väärikalt. Nõnda kaevasid töömehed koos sõjamuuseumi töötajate ja arheoloogidega ühe päevaga lahti ka Nõo keskel asunud ühishaua.

Vald oli mai keskpaigas ühishaua aleviku keskelt kaotamise asjus pöördunud ka kaitseministeeriumi poole. Juulis saadi kavatsusele heakskiit sõjahaudade komisjonilt. «Eelkõige lähtusime sellest, et ühishaud on ebasobiva koha peal gümnaasiumi, põhikooli ja muusikakooli läheduses,» põhjendas vallavanem Maano Koemets.

Politsei abi polnud tarvis

Kaevetööde ettevalmistused algasid teisipäeva hommikul kell kaheksa. Vahetult enne haua lahtikaevamist luges Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson lahkunutele mõeldes palve.

Hauakoht oli kaevamise ajal taraga piiratud ja katte varjus, et aleviku elanikke mitte häirida. «Kokku toimetas haua kallal kümmekond inimest, sealhulgas arheoloogid ja ekskavaatorijuhid,» täpsustas Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja Sven Tarto.

Lahti kaevati ligi 30 ruutmeetri suurune ala, seejuures eemaldati ka ühishaua juures olnud hekid. «Meil on plaanis koht pärast kaevetöid korda teha, et see pargiga ühte sulanduks,» jätkas Tarto.

Säilmete väljakaevamiseks kulus pea kümme tundi. Kell 19 olid tööd lõppenud.

Kuigi tavatust tegevusest oli teavitatud ka politseid, korrakaitsjate abi tarvis ei läinud. «Nõo elanikud käisid küll siin uudistamas, aga mingeid provokatsioone ei toimunud,» nentis Nõo vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja.

Saksa vormielemendid

Eesti sõjamuuseumi nõuniku Madis Mikko sõnul on enne põhjalike uurimistulemuste selgumist vara öelda, kui palju säilmeid ühishauast leiti. «Täpse arvu saab kinnitada peale uurimist, kuid praegu tundub, et hauas oli mõnevõrra vähem säilmeid, kui esialgu arvati,» sõnas ta.

Varasemate oletuste põhjal pidanuks ühishauda maetud olema 66 inimest. Praeguse esialgse info kohaselt võis neid seal olla aga 45–50. Ühe leiuna tuvastati vormielementide järgi ka toonase Saksamaa vormis sõdinud mehe säilmed.

«Tahan väga tänada Nõo inimesi, kes suhtusid ümbermatmisse mõistlikult,» lausus Mikko, kes kaevetöödel ise ka kohal oli.

Kuupäev, mil säilmed võiksid kalmistumulda jõuda, ei ole praegu veel teada. «Ootame sõjamuuseumi uurimistulemused ära, siis saab selgeks, kui suurt hauaplatsi Nõo kalmistul tarvis on,» kommenteeris vallavolikogu esimees ning lisas, et ümbermatmine toimub siiski võimalikult kiiresti.

Hauatähised on praegu hoiul vallale kuuluvas laos ning nende edasine saatus vajab veel otsustamist. Kuna tähistele oli ilmselt märgitud suurem hulk nimesid, kui hauas tegelikult säilmeid oli, peavad nüüd sõjamuuseum ja vald ühiselt otsustama, kuidas oleks kõige asjakohasem käituda.

Nõo vallast kadus enne jaanipäeva Tamsa tankilahingut meenutanud punamonument. «Vald sellega kuidagi seotud ei ole. Ühel päeval oli kivi kadunud, tegime politseisse avalduse,» sõnas volikogu esimees Järveoja. Samas pidas ta oluliseks märkida, et too monument asus eramaal.

Rohkem Nõo valla tiheasustusega paikades okupatsioonivõimude püstitatud monumente või sõjahaudu ei ole.