Koroonaviiruse leviku kasv paneb taas haiglad surve alla

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Vaktsineerimine Tartu ülikooli kliinikumis.
Vaktsineerimine Tartu ülikooli kliinikumis. Foto: Kristjan Teedema

Juulis kogunes Tartu ülikooli kliinikumi kriisimeeskond ning arutati järgmisi samme olukorras, kus koroonaviiruse levik ja haiglaravi vajaduse kasvavad kiiresti. Ühe lahendusena näeb kriisimeeskond immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf sõnas, et olukord tekitab muret. «Nagu kahel eelmisel aastal, kasvab koroonaviiruse levik ja haigestumus suve teises pooles,» rääkis professor Strakopf.

Kliinikumis viibivate koroonapatsientide arv ei ole veel sundinud kliinikumi tavapärast ravitöö korraldust muutma, kuid Starkopfi hinnangul ollakse taas sellele väga lähedal. Viimase kahe nädalaga on koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajavate patsientide arv suurenenud poole võrra.

Professor Joel Starkopf.
Professor Joel Starkopf. Foto: Joonas Sisask

Kliinikumis on 27. juulil ravil 29 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Professor tõstis esile, et nii nagu ka mujal Eestis, on umbes pooltel patsientidel koroonaviirusega nakatunutel haigus kaasuvana ehk lisaks oma põhihaigusele. 

Ta kinnitab, et riskirühma kuuluvad: esiteks üle 60-aastased inimesed ning teiseks kaasuvate haigustega inimesed sõltumata vanusest.

Eestis on tõhustusdoosi saanud vaid 56 protenti üle 80-aastastest inimestest. 70–79-aastaste vanuserühmas on osakaal 63 protsenti, 60–69-aastaste vanusrühmas 54 prtosenti.

«Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nende tegemist peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist,» rõhutas professor Starkopf.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets täiendas öeldut: «Teadusuuringutest ilmneb, et vaktsineerimine ja haiguse läbipõdemine annavad kaitse 3–6 kuuks. Seejärel, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist on vajalik teha uus vaktsiinidoos. Vaktsineerimine vähendab nakatumist ja haigestumist küll lühiajaliselt, kuni kuus kuud, kuid hoiab ära raske haiguse ja surmajuhtumid märksa pikema aja vältel.»

Maimets lisas, et kõikide inimeste vaktsineerimine teise tõhustusdoosiga pidurdab epideemia arengut nii palju, et muu plaaniline haiglaravi saab toimuda tõrgeteta. Lisaks vähendab see oluliselt raske haigestumise ehk haiglasse sattumise ja intensiivravi vajaduse tõenäosust.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets.
Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets. Foto: Sille Annuk

Ta toonitas, et endiselt on oluline mõista ka kogukondlikku vastutust: «Peame kaitsema esmalt oma vanavanemaid ja teisi eakaid, sealjuures erilise tähelepanu all peavad olema hooldekodude elanikud, ning ka iseend ja teisi lähedasi. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis minna sügisele vastu ning anda oma panus, et tagada piisav immuunsus koroonaviriuse vastu ja hoida ühiskond avatuna,» sõnas dr Maimets.

Vaktsineerimine TÜ kliinikumis

Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima alates 1. augustist 2022 juba tuttavates asukohtades: L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses.

Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris juba praegu, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni kell 8–16 ning augustist on võimalik vaktsineerimine ka mugavalt etteregistreerimata.

1. augustist avatakse ka elanikkonnale mõeldud infotelefon 731 7200, millelt saavad vaktsineerimisnõu ja infot nii kliinikumi patsiendid kui teised huvilised. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16–18 vaktsineerimismeeskonna õed.

Vaktsineerimine Covid-19 vastu on endiselt tasuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles