Uues haiglaosas võtab ventilatsiooniruum enda alla kümne opisaali jagu pinda

Reedel olid mehed muu hulgas ametis operatsioonitoa ehitamisega. Seinast paistis siis veel pliilehega vahekiht, mis kaitseb koridoris liikujaid võimaliku röntgenikiirguse eest. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikum paistab olevat kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Küll laieneb ühelt ja siis teiselt poolt. Euroopa Liidu struktuurifondide toel on praegu töös uue laste- ja kõrvakliiniku ehitus, üks ühel, teine teisel pool maja.

Tartlastele ja teistelegi patsientidele on teada vana lastekliiniku ülihalb seis. Küll aga ei ole kuigi paljud kursis kõrvakliiniku täbara olukorraga Kuperjanovi 1 asuvas majas. Nüüdisaegse haigla nõuetele mittevastav ventilatsioon, raskesti ligipääsetav neljas korrus ning ajale jalgu jäänud ruumilahendus nõuab nii töötajatelt kui patsientidelt kõvasti kannatlikkust.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, saavad sealsed arstid, õed ja ülejäänud personal kolida Maarjamõisasse uue aasta esimeses veerandis.

Kaasaegset kõrvakliinikut ehitava ASi Nordecon ja OÜ Embach Ehitus projektijuht Martti Lainurm sõnas, et kiire on juba ammu, aga siiski loodetakse maja üle anda jaanuaris. Lisaks kõrvakliinikule kolib C-korpusse praegu Puusepa 6 majas olev naistekliiniku perekeskus. Ka tulevad maja teisele korrusele operatsioonitoad, millest valdav osa on universaalsed, üks aga eriline, näo- ja lõunaluukirurgiale mõeldud.

Ülioluline õhuvahetus

Uude majja saamine on kindel, aga kas just uue aasta esimeses kvartalis, on veel ebaselge seetõttu, et mitmed tarneahelad on veninud loodetust pikemaks. Ka napib ehitusmehi.

Väljast on majaosa juba peaaegu valmis ning töö käib peamiselt hoone sees: ehitatakse seinu ja ripplagesid, rajatakse tehnosüsteeme, paigaldatakse põrandakatteid ning tehakse muid viimistlustöid.

Läinud reedel käis töö igal korrusel. Nii paigaldasid ehitusmehed teise korruse uutes operatsioonitubades seintele metallist paneele. Nende taga on aga eraldi pliikihiga seinaelemendid – selleks, et röntgenkiirgus ruumist välja ei pääseks. Teisel korrusel valmib kümme operatsioonisaali ja kõik saavad täiesti uue tehnoloogiaga ventilatsioonisüsteemi.

Toomas Kivastik tõdes, et projekteerima asudes on kõik lahendused uued, aga valmides on tehnoloogia areng sageli juba ette rutanud.

Kolmandal korrusel on üüratu tehnoruum, kus asuvad seadmed operatsioonitubade ventileerimiseks ja mis võtab enda alla sama palju ruumi kui kümme operatsioonituba kokku. Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juhataja Toomas Kivastiku sõnul tõi koroonapandeemia kaasa ka suure tähelepanu ruumiõhu kvaliteedile. «Nõuded selles on minemas oluliselt karmimaks, mis omakorda tähendab võimsamaid seadmeid, suuremaid torusid ja rohkem kulusid,» tõdes ta.

Vähem jalavaeva

Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna projektiinsener Peep Pitsner lisas, et võrreldes laialdaselt kasutuses oleva niinimetatud laminaarventilatsiooniga, kui õhk puhutakse ruumi otse operatsioonilaua kohalt, vahetub õhk terves operatsioonitoas ühtlasemalt. Sellest võidavad nii patsient kui ka personal, samuti on nüüd operatsioonilaua kohal laes rohkem ruumi operatsioonilampide ja muude meditsiiniseadmete kinnitamiseks. Sellist tehnoloogiat pole Eestis varem kasutatud ja idee pärineb uuest Stockholmist Karolinska instituudi haiglast.

Kivastik tõdes, et haigla valmimisega on paraku alati nii, et projekteerima asudes on kõik lahendused väga uued ja moodsad, aga valmides on tehnoloogia areng sageli juba ette rutanud. «Uue aktiivravihaigla rajamine on loomult aeglane protsess, arstiteadus ja tehnoloogia arenevad aga kiiresti, kohati üsna ettearvamatult. Seetõttu ei saa ka haigla olla tulevikuks kohe valmis, küll aga peaks igat uut haiglahoonet saama muutunud olude jaoks suhteliselt lihtsalt ja odavalt ümber kujundada,» selgitas ta.

Uusi lahendusi on majas veel mitmeid, näiteks tulekustutussüsteem. Kui vanad sprinklerid kustutavad tuld suure hulga veega, siis uus süsteem veeuduga. Moodne ja ka kallim süsteem viib Peep Pitsneri sõnul võimalikud veekahjustused miinimumini. Ka võetakse kasutusele pesu- ja jäätmešaht, mis vähendab koristajate jalavaeva, ning torupost, mis hoiab kokku õdede ja hooldajate aega. Töötajate mugavusele on uues korpuses palju mõeldud. Moodsad lahendused ei tähenda mitte koondamist, vaid seda, et lihtsamate tööde jaoks tuleb uusi töötajaid palgata vähem.

Esimesel korrusel hakkavadki toimuma kõrvakliiniku, näo- ja lõualuukirurgia ning perekeskuse ambulatoorsed vastuvõtud. Eraldi sissepääsu C-korpusse pole ja läbikäik hakkab olema Puusepa tänava poolsest peasissekäigust. Maja teisel ja neljandal korrusel asub kokku 13 operatsioonituba, pärast C-korpuse valmimist on Tartu ülikooli kliinikumis 30 operatsioonisaali.

Ülejäänud kolmas korrus jääb arstide ja tudengite kasutada, seal asuvad õppetoad ja kabinetid ning puhkeruumid. Kui vanasti said tudengid vaadata operatsioone galeriiakna kaudu, kus oli nähtavus väga piiratud, siis nüüd on olukord parem. Toomas Kivastik rääkis, et uutes operatsioonitubades on võimalik kasutada kaameraid, mille vahendusel saavad tudengid õpperuumides ravitööd jälgida. See kõik toimub muidugi õppejõu juhendusel ning patsiendi privaatsus on tagatud.