R, 9.12.2022

Ukrainlased õpivad eesti keelt ja eesti meelt

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Ukrainlased õpivad eesti keelt ja eesti meelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Heinike Heinsoo (paremalt) ning tema tudengite Snižana Fedorovitši ja Anna Bilyaki ees laual on raamatu «33 küsimust ja vastust Ukraina kohta» eksemplarid.
Heinike Heinsoo (paremalt) ning tema tudengite Snižana Fedorovitši ja Anna Bilyaki ees laual on raamatu «33 küsimust ja vastust Ukraina kohta» eksemplarid. Foto: Raimu Hanson

Tartlasest keeleteadlane Heinike Heinsoo sai üsna tänavuse sõja alguses kirjastuselt Argo ettepaneku koostada õpik «Eesti keel ja eesti meel», millest ukrainlased saaksid meie emakeele endale selgeks teha. Ta kutsus appi Snižana Fedorovitši, kes õpib Lvivi Ivan Franko nimelises ülikoolis ja kes külastas nüüd koos oma õpingukaaslase Anna Bilyakiga Tartut.

Õpik on suuremas osas valmis. Kaanekujundust ei ole veel tehtud, kuid sissejuhatust saab juba tsiteerida.

Heinsoo kirjutab, et «Eesti keel ja eesti meel» on tema ja Maksõm Kasianczuki mullu ilmunud õppevahendi «Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt» jätk. Tolle spiraalköites 64-leheküljelise raamatukese sissejuhatav osa leidub valmivas õpikus. Maailmas ei ole varem ukrainakeelset eesti keele õpikut tehtud.

Rakenduslik suunitlus

«Eesti keel ja eesti meel» on rakendusliku suunitlusega. Selles leidub sõnavara, harjutusi, dialooge ja palju muud, mis aitavad keeleõppijat mitme sammu võrra edasi.

Heinike Heinsoo ja Maksõm Kasianczuki «Räägime eesti keelt» ilmus aastal 2021.
Heinike Heinsoo ja Maksõm Kasianczuki «Räägime eesti keelt» ilmus aastal 2021. Foto: Raimu Hanson

«Kuna Maksõm viibis peaaegu kogu uue õpiku koostamise aja sissepiiratud Mariupolis, ei saanud tema selle loomises osaleda,» lausus Heinsoo. «Kui oleksin Maksõmi kuulda võtnud aasta eest, mil ta kirglikult soovis meie õppevahendile lisada harjutuste kogumikku, oleksime selle ehk koos teinud. Ukrainakeelne abi tuli seekord Snižana Fedorovitšilt, kelle koostatud on ka ristsõnad ja sõnaraamat.»

Õpiku teise osa lõpus on avaldatud spikker, kus leidub harjutuste lahendusi ja osade tekstide tõlkeid. Sõnastik on mõlemapidine: ukraina-eesti ja eesti-ukraina.

«Tervet raamatut pole siiski ukraina keelde tõlgitud. Õppijale peab jääma ka avastamisrõõmu,» lisas Heinsoo. «Õpiku abil on võimalik saavutada eesti keeles A2 tase, aga võib ka piirduda A1 tasemega. Raamat on üles ehitatud õppija enda tekstiloome arendamisele. Valmis tekste on vähe. Eesmärk on kõigepealt õppida keelt tajuma ja seejärel seda loovalt kasutama.»

Päris lõpus on sõnaraamat. Lisast leiab eesti keele õppija mitmesuguseid tabeleid ja näpunäiteid.

Snižana Fedorovitš rääkis, et «Eesti keele ja eesti meele» ukrainakeelse osa tõlkimisel ja sõnaraamatu koostamisel täienes tublisti tema eestikeelne sõnavara.

«Ma nii armastan eesti keelt, et tunnen, nagu see oleks juba peaaegu minu emakeel,» ütles ta.

Heinike Heinsoo avaldas lootust, et 232-leheküljeline «Eesti keel ja eesti meel», mille kirjastab Argo, läheb trükki juuli lõpus.

Kuna Maksõm Kasianczuk viibis peaaegu kogu uue õpiku koostamise aja sissepiiratud Mariupolis, ei saanud tema selle loomises osaleda, ütles Heinike Heinsoo.

Sama kirjastuse vahendusel tuli juuni algul eesti lugejate ette sama autori «33 küsimust ja vastust Ukraina kohta». Kusjuures vastused ei koosne ainult tuimadest faktidest, vaid on mahlakalt kirja pandud.

Heinike Heinsoo kaks tudengit, Snižana Fedorovitš ja Anna Bilyak said stipendiumi, et tulla Tallinna ülikooli kolmeks nädalaks õppima eesti keelt. Kõigepealt sõitsid nad aga Tartusse, et elada mõni päev Karlovas oma õpetaja kodus.

Tartu ülikooli läänemeresoome keelte emeriitdotsent Heinsoo on sügisest 2019 Lvivi Ivan Franko nimelise ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor. Koroonaaja algusest alates oli ta sunnitud keeletunde ukrainlastele andma interneti vahendusel.

Eesti keele õppijad

Snižana ja Anna on tema tudengid olnud poolteist aastat ja saavad ennast eesti keeles juba küllaltki hästi väljendada. Tartu on nende meelest väga ilus ja huvitav linn. Miks? Sest neile meeldib, et see on ühtaegu vana ja modernne. Nad käisid Toomel, Jaani kirikus ja ERMis.

Heinsoo viis nad ka Palamusele, kus Snižanal õnnestus mängida kirikus orelit, Tartusse tagasi tulles aga oli suur huvi otsida internetist üles «Kevade» film.

Tudengid vaatasid ka Emajõe suveteatri «Kasuema». Lavastus meeldis neile sisu ja noortest koosneva trupi üllatavalt hea laulu ja tantsu pärast, aga samuti vormi poolest – vabaõhuetendusel ei olnud nad iialgi varem viibinud.

Snižana ja Anna rääkisid, et Lvivis on põhiliselt Ida-Ukrainast palju põgenikke, keda nad käivad abistamas. Anna õpetab internetis lastele tillukese tasu eest inglise keelt ja annetab saadud raha sõjaväe abistamise fondi. Aeg-ajalt kõlavad ka Lvivis õhuhäiresignaalid ja mõnikord järgnevad plahvatused. Ja see kõik tekitab suurt stressi.

Pärast kolmenädalast eesti keele kursust ootab neid ees kodutee. Sügisel jätkab nende õpetamist Heinike Heinsoo.

Märksõnad
Tagasi üles