/nginx/o/2022/07/21/14710482t1hea8f.jpg)
Eile sängitati Rakvere linnakalmistul sõjaohvrid taas mulda. Talitus möödus pidulikus ja rahulikus õhkkonnas ja kuigi algul tekitas monumendi kiire kadumine venelaste kogukonnas segadust, siis ümbermatmise tseremooniaga jäädi rahule, vahendas Virumaa Teataja.
Kuu keskpaigas üllatusid paljud, kui Rakvere punamonument pea üleöö teisaldati ning hukkunute jäänused päevaga välja kaevati.
Need sündmused on pannud ka tartlasi küsima, kas Raadi punamonument võib kaduda üleöö ja kas sinna alla maetud sõjaohvrid jõuavad sel juhul väärikalt oma järgmisesse puhkepaika.
Teine katse
Toonane Eesti Rahva Muuseumi direktor ja praegune haridusminister Tõnis Lukas hakkas juba 2017. aastal meedias ja avalikkuses kõva häält tegema, et valitsus midagi ERMi lähedal asuva monumendiga peale hakkaks.
«ERM on eesti rahva ajalooteadmise ja -väärtuste kandja ning minu vaatevinklist ei sobi punamonument ERMi territooriumile ja ajaloolise hoone vastaskaldale,» ütles Lukas 2017. aastal Tartu Postimehele.
Monumendi teisaldamisest toona asja ei saanud. Muinsuskaitseamet ei pidanud taotlust põhjendatuks, sest leidis, et memoriaalansambel on kunstiliselt heal tasemel näide nõukogude aja monumentaalkunstist ja kannab endas ajastu arusaamu langenute mälestuse jäädvustamisest.
Lukase vaated monumendi kohta ajas muutunud ei ole ning sel aastal puhkenud Ukraina sõja taustal kerkis Raadi punamonumendi teema taas linnavalitsuse lauale. Selle aasta mais tegid toonane linnavolikogu esimees Lukas ja linnapea Urmas Klaas ühise pöördumise kultuuri- ja kaitseministeeriumi poole, kus palusid monumendi teisaldamist.
Pall komisjoni käes
Sõjahaudade teisaldamise kord näeb kõigepealt ette omavalitsuse otsust või palvet, mille vajalikkust ja teostatavust asub hindama kaitseministeeriumi alla kuuluv sõjahaudade komisjon. Kultuurimälestiste puhul tuleb taotlus edastada ka kultuuriministeeriumile. Vastavad komisjonid teevad vajadusel lisauuringuid ning positiivse otsuse järel asutakse monumenti teisaldama ja surnukehi ümber matma.
Kuigi Tartu linn tegi oma pöördumise selles küsimuses juba mais, siis sõjahaudade komisjon otsust veel vastu võtnud ei ole, edastas kaitseministeeriumi pressiesindaja Kai Simson.
Tartus on suure tõenäosusega surnukehi tunduvalt rohkem ja haudade lahti kaevamine nõuab suuremat tööd ja ettevalmistust.
Tõnis Lukas, haridusminister
«Komisjoni otsuse laekumise hetkest Tartu linn kindlasti asjaga viivitama ei jää,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. «Linn on valmis koostöös kõikide asjasse puutuvate organisatsioonidega küsimuse kiirelt, viisakalt ja tsiviliseeritult lahendama.»
Seda, et Raadi monumendiga võiks minna nii nagu Rakveres, Lukas ega Klaas ei usu.
«Siin tuleb kindlasti haudade suuruse vahe mängu,» nentis Tõnis Lukas. «Tartus on suure tõenäosusega surnukehi tunduvalt rohkem ja haudade lahti kaevamine nõuab suuremat tööd ja ettevalmistust.»
Kuid ta kiitis Rakvere kolleege ja ametnikke, kes said monumendi teisaldamisega kiiresti hakkama.
Osa andmete kohaselt võib Raadi punamonumendi all olla kaks tuhat surnukeha või isegi rohkem. Kaitseministeeriumi tagasihoidlikumal hinnangul jääb sõjaohvrite arv monumendi all kolmesaja-neljasaja vahele.
«Võimalikud ümbermatmised toimuvad kindlasti väärikalt ja anname võimaluse ohvritega hüvasti jätta,» ütles linnapea.
Ei toimu midagi
Ka Eesti Rahva Muuseumis oodatakse monumendi teisaldamist. «Praegu on õige aeg punamonumentidega tegelemiseks ja muuseum jagab vaatekohta, et Raadi monument ei ole õige koht, kus hukkunuid mälestada. Selleks on kalmistud,» sõnas ERMi direktor Kertu Saks.
Ta ei ole monumendi ümber askeldamist ega uurimistöid silmanud, kuid usub, et selle teisaldamiseni jõutakse lähiajal.
/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
