GALERII ⟩ Leigol läbi vettinud fännid pidasid siiski naerusuil lõpuni vastu

Rally Estonia tänane punktikatse jääb sõitjatele ilmselt meelde, sest ilm muutus iga minutiga ning lõpuks polnud oluline enam kiirus, vaid elusa ja tervena finišisse jõudmine. Pealtvaatamisaladel vapralt vastu pidanud fännid võisid olla valmistunud küll kõigeks, aga sellist mudas sompimist ja läbi vettimist ei oodanud küll keegi.

Hoolimata kõigest melu püsis, elamused tulid ning Ott Tänak ja Martin Järveoja suutsid ennast võitjate Kalle Rovanperä ja Jonne Halttuneni ning teise koha hõivanud Elfyn Evansi ja Martin Scotti järel poodiumile pressida.

Leigo järvede äärde kolisid tänavune punktikatse ja finiš suuresti tänu Ott Tänaku eelmise aasta kriitikale, et powerstage võiks näidata ikkagi ilusat Eesti loodust. Seda fännid nii Jaapanist, Belgiast, Soomest kui ka mujalt nüüd nautida said, kuid ilmataadil olid varuks ka omad vingerpussid.

Kui kaks tundi enne punktikatse algust (kl 14.18) oli Leigol päike, fännid nautisid pitsat ja seadsid paika matkatoole ja piknikutekke, siis tunni pärast tuli kaela esimene sahmakas. Paduvihma eest jooksid inimesed risti-rästi pealtvaatamisala varjualuste alla, peitsid end kambakesi vihmavarjudest moodustatud katuse alla või talusid vihmakeepides ja paksemates rõivastes vihma. Siis läks ilm jälle paremaks. Veidi pärast punktikatse algust hakkas vihma tulema nii mõnekümne ja hiljem ka mõne minuti tagant.

Ralliässad ei saanud näidata tavapärast kiirust, kuid fännide seas valitses osaliselt hirm, ega keegi teelt välja rahvasse ei sõida. Õnneks seda ei juhtunud ja sõitjatega oli samuti lõpuks kõik korras. Aga finišis oli intervjuudes emotsioone ja muljeid seinast seina: kes karjus, kes nimetas Rally Estoniat kõige jubedamaks ja raskemaks punktikatseks, mis tal kunagi olnud ning oli ka neid, kes selliseid katsumusi nautisid.

Ott Tänaku ja Martin Järveoja esinemist ootasid inimesed aga ikkagi kõige rohkem ning kohe, kui eestlased olid pasunate ja lippude saatel ära tervitatud, hakkas rahvamass liikuma finišisse, et seal rallivõitjate katusele ronimist vaadata. Ja kui keset Leigo järvesid asuval saarel oli auhinnatseremoonia läbi saanud, algas tee tagasi parklatesse, mis oli omaette lõbus.

Esmalt nägid inimesed vaeva, et jalad muda sisse ei vajuks, seejärel tuli oma masinatele hääled sisse saada. Oli ka mõni auto, mis enam mudastest rööbastest välja ei saanud ning tuli teise sõiduki abil välja tõmmata.

Oli fänne, kes särgi või plätud üldse ära võtsid, sest kui juba kõik on märg, mis siis enam. Rallifännid on saanud nende nelja päevaga elamused, mis erinevad eelmisest aastast nagu öö ja päev, aga on ikkagi ühed ning ainsad.