Vabatahtlikele anti rallipäevaks seljakotti kaasa üks võileib

Marta-Paula Tiidemäe (vasakul) tõdes, et ühe võileivaga pika päeva lõpuni vastu ei pea. Foto: Sille Annuk

Samal ajal, kui üks osa rallipublikust jälgib kiireid masinaid raja äärest, teine aga kodust otseülekannete vahendusel, teevad oma tööd noored vabatahtlikud, keda vaevavad teised mured. Põline rallifänn teab, millega tuleb sellisel spordisündmusel arvestada, vabatahtlikute kohta aga päris sama öelda ei saa.

Neeruti 1 kiiruskatse lõpusirgel olid piletimüüjad võtnud istekoha sisse ühe auto pagasniku äärel, sest enam nii tihedalt inimestelt piletit küsida vaja polnud. Selliseid hingetõmbepause neil õnneks päeva jooksul on, kuid siiski ei saa öelda, et süda oleks täiesti rahul.

«Toitlustamisega on lood raskemad, näiteks tänaseks ligi 12-tunniseks tööpäevaks anti meile vaid üks võileib. Aga sellega õhtuni ju tegelikult vastu ei pea,» selgitas Marta-Paula Tiidemäe. Üks probleem toidu tihedamaks organiseerimiseks peitub asukohas, kuhu nii kiiresti ja lihtsalt päeva jooksul ligi ei pääse. Ta lisas, et pühapäeva samamoodi ette ei võeta ja tuleb kasvõi ise toitu juurde osta.