Mari-Liis Jänes: Palun võtke maha tõukerataste hoogu!

Mari-Liis Jänes Foto: Erakogu

Sel suvel valitseb kergliiklusteedel kaos, väikelapsega neil jalutada ei ole enam lihtne ega tore. Kes tooks jalakäijatele tagasi turvalisuse?

Muutused liikumisviisides on viimasel paaril aastal olnud kiired. Saan aru, et inimesed mõtlevad tõukeratastel sõites «kliimaeesmärkide saavutamisele» ja turule tulevad järjest «paremad ja ohutumad» tõukerattad, aga praegu valitseb teedel kaos. Kumb on siis tähtsam: kas see, et riigina saame väita, kui palju me keskkonnasäästlikku liiklemist soodustame, või see, et kõigil oleks liikluses ohutu?

Ei mäleta, et mullu oleksin tänaval enda või laste elu pärast kartnud, tänavu tunnen iga päev tõukerattahirmu. Olen mehele naljaga öelnud, et alles tuli uus sõna – nutikael, kui juba peab kasutusele võtma järgmise: Boldi-kael. Kergliiklusteel ei saa enam muudmoodi, kui peab kogu aeg enda ja laste turvalisuse pärast selja taha vaatama. Muidugi peabki väikelapsega jalutav vanem jälgima last ja ette nägema riske, aga see ei peaks tähendama pidevat häireolukorda.