R, 9.12.2022

Tartu ülikooli kandideerivate välistundengite hulk on viimaste aastate madalseisus

Veiki Ojaperv
, Ajakirjanik
Tartu ülikooli kandideerivate välistundengite hulk on viimaste aastate madalseisus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tuuli Kaldma sõnul ei taju välistudengid Eestit sõja tõttu Ukrainas nii turvalise maana kui eelmistel aastatel.
Tuuli Kaldma sõnul ei taju välistudengid Eestit sõja tõttu Ukrainas nii turvalise maana kui eelmistel aastatel. Foto: Kristjan Teedema

Eesti ülikoolide rahastamine on teadagi hell koht, ka Tartu pole muredest puutumata. Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk on öelnud sedagi, et kõrghariduse olukord halveneb riikliku rahastuse tõttu iga aastaga. Pealegi on viimasel ajal siia tulla soovivaid välistudengeid järsult vähem, samas on enda õppimise eest tasuvaid välistudengeid üha enam.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma ei näe veel paanikaks põhjust, sest vastuvõetud tudengite arv püsib stabiilne. Keerulisel ajal on tulevikku raske ennustada, kuid välistudengite kandidaatide vähenemine nõuab tähelepanu ja lisaanalüüse enne uue vastuvõtuaja algust.

Tuuli Kaldma, kui palju välistudengeid on viimastel aastatel kandideerinud Tartu ülikooli?

2022. aastal oli kandidaatide ja avalduste arvus võrreldes 2021. aastaga 30-protsendiline langus. Sellest tulenevalt võib käesoleval aastal ülikooli vastu võetud välistudengite arv vähesel määral kahaneda.

Võõrkeelsete õppekavade kandidaatide ja esitatud avalduste arv on viimasel paaril aastal märgatavalt vähenenud. Kui 2020. aastal esitas 1705 väliskandidaati kokku 2145 nõuetekohast avaldust, mis suunati ka instituutidesse hindamisele, siis sel aastal esitati nõuetekohaseid avaldusi 1241 ja kandidaate oli kokku 1038. Kahe aastaga on kandidaatide ja avalduste arv vähenenud ligi 40 protsenti.

Samas on vastu võetud välistudengite arv olnud aastatel 2017–2021 stabiilne ja isegi pisikese tõusuga. Oleme ka kasvatanud oma õpingute eest tasuvate välistudengite arvu ja osakaalu. 2020. aastal vastuvõetute seas oli õpingute eest ise tasuvaid üliõpilasi 214, aastal 2021 aga 304.

Tänavu 7. juuli seisuga on ise õpingute eest tasujaid vastu võetud 243. Neile lisaks on vastu võetud 174 Ukraina kodanikku, kelle õpingute eest maksab haridus- ja teadusministeerium.

Mis on peamised põhjused, et välistudengeid kandideerib vähem?

Kõige olulisemaks mõjuteguriks peame sõda Ukrainas, mis algas üsna vahetult enne meie magistriõppe kandideerimistähtaega, milleks on 15. märts. Sõja tõttu otsustas ülikool õppeaastal 2022/23 mitte vastu võtta neid Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanikke, kellel puudub Eesti või Euroopa Liidu riigi elamisõigus või pikaajaline viisa ehk siis Eestis olemise õigus.

Venemaa on seni olnud üks peamisi välisüliõpilaste koduriike. Et asume Ida-Euroopas Vene piiri lähedal, ei tajuta sõja tõttu Ukrainas Eestit nii turvalise paigana kui varem. Lisaks koroona, mille tõttu on viimastel aastatel olnud reisimine raskendatud või suisa piiratud. Eesti saatkond, kust saab taotleda viisat Eestisse tulekuks, on suhteliselt vähestes riikides ning paljud väliskandidaadid peavad viisa taotlemiseks sõitma enne lähimasse saatkonnaga riiki.

Väliseks mõjuks võib lugeda ka nn taskurahastipendiumide pakkumise lõpetamist. Eelnevatel aastatel saime Euroopa rahalistest toetustest maksta stipendiumi umbes 50 parimale välisüliõpilasele, sel aastal me seda lubadust välisüliõpilaskandidaatidele anda ei saanud.

Samas kompenseeris põhivastuvõtu avalduste arvu langust mõnevõrra kandideerimisaja pikendamine Ukraina kodanikele 1. juunini. Lisatähtaja jooksul esitas 246 Ukraina kodanikku võõrkeelsetele õppekavadele kokku 284 hindamisele suunatud avaldust.

Avalduste hulka on mingil määral mõjutanud ka ülikooli otsus tõsta välisüliõpilaskandidaatidele sisseastumisdokumentide menetlemise tasu ning muuta inglise keele oskuse tõendamise tingimusi rangemaks.

Kui palju välistudengeid asub uuel õppeaastal Tartu ülikoolis õppima?

7. juuli seisuga on võõrkeelsetele õppekavadele vastu võetud ja oma õppima tulekut kinnitanud 576 välisüliõpilaskandidaati. Suve jooksul selgub, kui paljud neist sügiseks ka õppetööle jõuavad. Erinevatel põhjustel loobujaid suve jooksul kindlasti leidub.

Kokkuvõttes ei pruugi välistudengite vastuvõtt 2022. aastal võrreldes varasemaga märkimisväärselt muutuda. Eelmisel aastal immatrikuleerisime võõrkeelsetele õppekavadele 480 välisüliõpilast.

Milliste riikide puhul on märgata kõige suuremat langust ja kõige suuremat tõusu?

Pikendatud kandideerimistähtaja tõttu on võrreldes eelmise aastaga rohkem avaldusi Ukraina kodakondsusega kandidaatidelt – sel aastal 281, mullu 63. Ülikooli otsuse tõttu piirata Venemaalt pärit kandidaatide vastuvõttu on nende arv kuus korda väiksem, eelmise aasta 108 asemel ainult 18 kandidaati. Teiste riikide puhul ei saa olulisi trende välja tuua.

Miks mõned Venemaa kodanikud saavad ülikoolis ikkagi õpinguid jätkata?

Võimaldasime kandideerida 18 Vene kodanikul, kel on pikaajaline elamisluba olemas ja kes õppisid meil või mõnes teises Euroopa Liidu haridusasutuses eelmises õppeastmes.

Praegu võib öelda, et Venemaa Föderatsiooni kodanike kandideerimise piiramine oli ühelt poolt väärtustest kantud otsus, kuid teisalt mõistlik samm kandidaatide seisukohast, sest Eesti saatkond Moskvas peatas märtsis Venemaa Föderatsiooni kodanikelt viisataotluse vastuvõtu. Seega, kui ülikool ei oleks kandideerimist piiranud, oleksid vastuvõetud ikkagi olukorras, kus nad ei saa Eestisse õppima tulla, sest ei saa luba riiki tulla.

Ukraina üliõpilased löövad vist sel aastal Tartu ülikooli astudes rekordi?

Ilmselt küll. Solidaarsusest Ukraina vastu ning kokkuleppel haridus- ja teadusministeeriumiga pikendasime ukrainlastele kandideerimistähtaega. Ukraina kandideerijatele olid kõik vastuvõtutingimused samasugused, mingeid mööndusi me kvaliteedi osas ei teinud.

Enamik neist kandideeris ingliskeelsetele õppekavadele. Kuna Ukrainas on piirkondi, kus rahvusvahelisi teste mais-juunis sooritada ei saanud, korraldasime neile Tartu ülikooli inglise keele testi veebi teel. Need, kes olid jõudnud Eestisse, käisid siin kohapeal ka paberi ja pliiatsiga eksamit tegemas.

Avalduste hulka on mingil määral mõjutanud ka ülikooli otsus tõsta välisüliõpilaskandidaatidele sisseastumisdokumentide menetlemise tasu ning muuta inglise keele oskuse tõendamise tingimusi rangemaks, ütles Tuuli Kaldma.

Otsustasime tagada ukrainlastele võimaluse üürida koht ühiselamus. Paljud loobusid sellest, sest soovivad elada sugulaste juures või üürida ise eluaset.

Eelmise aastaga võrreldes oleme palju rohkem välisüliõpilasi vastu võtnud ettevõttemajanduse õppekavale. Sinna oli väga suur Ukraina noorte tung ja ülikool otsustas sel õppekaval avada lisagrupi. Samuti oleme eelmise aastaga võrreldes rohkem üliõpilasi vastu võtnud näiteks sellistele õppekavadele nagu infotehnoloogiaõigus, folkloristika ja pärandirakendused, poliitika ja valitsemine digiajastul, biotehnika, informaatika ja tarkvaratehnika.

Ukraina üliõpilaste õppetasude maksmise tagab haridus- ja teadusministeerium, kuid enda igapäevase toimetuleku eest peavad nad ise vastutama. Ülikool püüab neid aidata annetuste kogumisega Tartu ülikooli sihtasutuse kaudu Ukraina stipendiumifondi. Loodame siin jätkuvalt heade inimeste ja ettevõtete abile.

Kas ja kuidas mõjutab välistudengite vähenemine Tartu ülikooli eelarvet?

Välisüliõpilaste arv ei mõjuta riigilt saadavat tegevustoetuse suurust. Suurem osa välisüliõpilastest tasub õppemaksu ise või rahastatakse õppekohta mõnest projektist. Seega mõjutab välisüliõpilaste vastuvõtu arv ülikooli eelarvet makstud või saamata jäänud õppetasu kaudu.

Tänavu on seoses ukrainlaste lisavastuvõtuga haridus- ja teadusministeerium eraldanud ülikoolile lisaraha. On kokkulepe, et Ukraina üliõpilaste õppekulude hüvitamine jätkub.

Suures pildis oleme püüdnud luua järjest enam tasulisi õppekohti, sest riiklik rahastus jääb juba viimased viis aastat majanduskasvule alla ning sellest ei jätku kvaliteetse õppe korraldamiseks.

Milliseid statistilisi anomaaliaid on tekitanud sõda Ukrainas eestlastest õppima tulla soovijatega?

Tartu ülikool plaanib eestikeelsetele õppekavadele sel aastal vastu võtta umbes sama palju uusi tudengeid kui paaril varasemal aastal. Vaatamata kõrghariduse rahastamise probleemidele ei ole ülikool seni õppekohtade arvu vähendanud, küll aga oleme avanud uusi tasulisi osakoormusega õppekavasid, mis on sobivad õppekoormuse ja õppetöö korraldusega just töötavale inimesele.

Märksõnad
Tagasi üles