/nginx/o/2019/06/11/12253187t1hfa1f.jpg)
/nginx/o/2022/07/07/14678905t1h9c9e.jpg)
Kuna juuni lõpus Madridis peetud NATO tippkohtumisel otsustati selgelt NATO idasuunda tugevdada, siis jõuavad liitlasüksused lisaks Tapa ja Ämari baasidele lähitulevikus alaliselt ka Lõuna-Eestisse, andis mõista kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.
«Madridis sõnastati mustvalgelt, et Venemaa on oht ja Venemaa võib ületada NATO riikide piire,» ütles Herem. «Kohtumisel otsustati, et NATO idasuunda täiendatakse peamiselt sellega, et määratakse väga konkreetselt üksused, mis peaksid siin sõjategevuse korral tegutsema, kuid mitte tingimata pidevalt Eestis paiknema.»
Aga Tartu?
Tippkohtumisel tehtud otsuste põhjal taastatakse Eestis liitlaste abiga rahvusvaheline diviis koos juhtimisstaabiga. «Diviisile hakkavad alluma kaks Eesti jalaväebrigaadi, millele lisaks on britid lubanud juurde määrata ka kolmanda brigaadi,» selgitas Herem. «Milline saab täpselt olema brigaadide sisu, ei julge ma ette öelda.»
Kuid ta lisas, et kuna kõigis kolmes brigaadis hakkavad nii liitlased kui ka Eesti kaitseväelased koos teenima, jõuavad liitlaste üksused kindlasti ka Lõuna-Eestisse. Küsimusele, kas Lõuna-Eestist rääkides peab kaitseväe juhataja silmas ka Tartut ja selle ümbrust, jättis Herem vastamata.
Sisuliselt on juba otsustatud, et seda võimekust suurendame me just Lõuna-Eesti suunal.
Martin Herem, kindralleitnant, kaitseväe juhataja
Et loodava diviisi juurde kuuluvad ka toetusüksused, nagu näiteks suurtüki-, luure-, õhutõrje-, elektroonilise sõja ja logistikaüksused, on vaja ka lisataristut. «Praegu oleme valmis vastu võtma kolm pataljoni liitlasi, kes tuleksid siia kohale ja oleksid kas konteinerlinnakus, ajutistes kasarmutes või telkides ning liiguksid siis edasi oma ülesandeid täitma. Seda võimekust peame suurendama,» toonitas Herem. «Sisuliselt on juba otsustatud, et seda võimekust suurendame me just Lõuna-Eesti suunal. Kus täpselt see ala paiknema hakkab, seda ma praegu välja ei ütle.»
Kuigi Lõuna-Eesti militaartaristu täiendamine on kaitseväe plaanides, on kaitseväe põhikulutused Ukraina sõja tõttu läinud sõjavarustuse täiendamiseks. «Oleme kaks aastat edasi lükanud taristuprojekte, nagu näiteks kaitseväe akadeemia ehitised, et sellele mõeldud raha relvastusele suunata,» selgitas Herem.
Tugevam kaitse
Ukraina sõja põhjal tehtud järelduste põhjal tutvustasid kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi hiljuti plaani, mille kohaselt suurendatakse ka Eesti territoriaalkaitse struktuuri. Praegu 9500 liikmega kaitseliitu soovitakse aasta lõpuks saada veel 500 liiget, millele kaitsevägi lisab ligi 10 000 reservväelast, kes määratakse nende elu- või töökoha järgi maakaitseringkondadesse ning sealt kitsamalt juba maakondadesse ja malevatesse.
Ühtegi kommenteeris, et Ukraina sõjasündmuste tõttu on vabatahtliku kaitseliiduga avaldanud soovi liituda juba üle 3500 uue inimese. «Usun kindlasti, et aasta lõpuks liitub kaitseliiduga veel pool tuhat vabatahtlikku,» lausus ta.
Põhja-Tartumaa malevkonna pealiku Risto Pooli sõnul on malevaga peale Ukraina sõja algust liitunud paljud. «Inimesi on tulnud kõigilt elualadelt alates IT-meestest kuni traktoristideni välja. Neid kõiki on meil vaja,» sõnas Pool. «Hea üllatus on see, et alates veebruarist on meiega liitunud palju kõrgharitud inimesi: arste, füüsikuid, keemikuid, teadlasi. Neile kõigile on riigikaitselised rakendused loomulikult olemas.»
Kuigi maakaitse struktuuri täiendatakse oluliselt, on see Pooli sõnul pigem meeldiv väljakutse. «Oleme alati oodanud, et meie ridades oleks rohkem inimesi,» sõnas ta. «Nüüd jääb üle liitujad välja koolitada ja neile ülesanded kätte jagada.»