Puukidega levivaid haigusi leidub aina rohkem

Puukidega levivate haiguste arvukus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga oluliselt kasvanud. Foto: Pexels / CC0 Licence

Puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levimus on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Tervise arengu instituudi (TAI) uuringust selgub, et kõige suurem nakatunud puukide osakaal on Tartumaal.

2020. aastal alustas TAI koos inimeste abiga Eesti puugiohtlikumate piirkondade kaardistamist. Kampaania ajal teatati rohkem 14 500 puugileiust üle Eesti.

Inimese kehalt avastati kolmandik ehk 33 protsenti kõikidest leitud puukidest. Eraldi tähelepanu vääris asjaolu, et üllatavalt palju ehk üle kolmandiku kõikidest kaardistatud puugileidudest oli pärit koduaedadest. See oli peaaegu sama palju kui metsa, võsa ja hooldamata teeäärsete alade leide kokku.

TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul muudab see seni laialt levinud uskumust, et puugioht varitseb ainult metsas, võsas või mujal hooldamata alal.

TAI uuringutele saabunud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559 puuki, millel analüüsiti peale tuntud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi veel neoerlihhioosi, inimese anaplasmoosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukrikketsiooside tekitajate olemasolu.

«Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostasime juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke,» selgitas Geller. «Valimit tehes lähtusime neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.»

Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62 protsendil kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77 protsenti) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39 protsenti). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.

Kõige levinumaks haigusetekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga- ja Tartumaalt saadetud puukidelt.

Rikketsioosiga nakatudes enamikul inimestel sümptomeid ei ilmne ning haigusseisundit ei teki. Siiski võivad mõnel inimesel esineda gripitaolised sümptomid nagu palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired, kuid enamasti mööduvad need ise. Nõrgema immuunsusega inimestel võib raskemal juhul olla ka meningiit ehk ajukelmepõletik. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28 protsenti. Enim tuvastati borrelioosi Läänemaa puukidel. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides üle Eesti kasvanud viimase 15 aasta jooksul kohati kuni 2-3 korda. 

Ka neoerlihhioosi levimus puukides on võrreldes varasemate uuringutulemustega kasvanud ning laienenud on ka levimusala. Haigustekitajat leiab igas Eesti maakonnas ning kõikidest analüüsitud puukidest tuvastati neoerlihhioosi tekitajat 19 protsendil. Kõige rohkem tuvastati neoerlihhioosi tekitajat Viljandimaal. 

Taastuvate palavike rühma kuuluv ning neuroloogiliste sümptomitega seostatava Borrelia miyamotoi haiguse tekitaja tuvastati üheksast maakonnast saadetud puukidest, peamiselt lääneranniku maakondades ja saartel. Lõuna- ja Ida-Eesti maakondadest leiti antud bakterit ainult Tartu- ja Valgamaal. Kõigist uuritud maakondadest oli levimus oluliselt kõrgem Läänemaal, kus 8 protsenti analüüsitud puukidest osutus B. miyamotoi suhtes positiivseks, mis on omakorda kümme korda kõrgem kui sama näitaja aastatel 2006–2009.

Puukentsefaliidiviirus oli kõikidest uuritavatest haigusetekitajatest madalaima levimusega. Seda tuvastati uuringu käigus ainult kahel puugil. Üks puuk oli pärit Võrumaa metsaalalt ning teine Hiiumaa koduaiast. Puukentsefaliidi viiruse vähene leid ei viita viiruse levimuse vähenemisele looduses, vaid selle ebaproportsionaalsele ja pistelisele levimismustrile, mis on tingitud viiruse aktiivkollete olemasolust ja levimusest.

Inimese organismi jõuab viirus vaid mõne tunniga, kuna paikneb puugi süljenäärmetes ning satub inimese verre juba puugisülje esimese portsuga. Puukentsefaliidiviirus häirib tõsiselt kesknärvisüsteemi tööd, võib põhjustada pareese, halvatust, mälu- ja koordinatsiooni häireid.

Üle 70 protsendi patsientidest vajab haiglaravi. Kaasnevad pikaajalised neuroloogilised tüsistused. Entsefaliidi läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus. Haiguse vastu spetsiifilist ravi ei ole ehk ravi on mõeldud sümptomite leevendamiseks. Puukentsefaliit on ainuke puugihaigus, mida võib ennetada vaktsineerimisega.