Lemmit Kaplinski: Tartus ei ole ühtegi vene kooli

Lemmit Kaplinski Foto: Sille Annuk

Eestikeelse õppe võimaldamine on riigi ja seeläbi omavalitsuse põhiseaduslik kohustus.

Tartu linnavalitsus kinnitas 14. juunil kõigis Tartu linna koolides ja lasteaedades eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava. Kavas on kirjeldatud praegust olukorda, seab mõõdetavad eesmärgid ja nimetatakse tegevused koos rahaliste vahenditega, mida eesmärkide saavutamiseks vaja on. Tegemist on pealtnäha olulise muudatusega, mis annab vastuse meedias sagedasti kõlanud üleskutsetele lõpetada peale 30 iseseisvusaastat lõpuks ometi keeleline eraldatus Eesti haridussüsteemis. Ilma kavasse süüvimata võib aga jääda täiesti tähelepanuta tõsiasi, mida pidin järjepanu rõhutama pea igal kava väljatöötamisega seotud töökohtumisel: «Tartus ei ole ühtegi vene kooli.»

Teisisõnu ei muuda kava vähimalgi määral Tartu kurssi – liikuda kahes koolis ja kolmes lasteaias edasi üksikutest venekeelsetest klassidest ja rühmadest ning laiendada muukeelsete õpilaste võimalusi omandada haridust eesti keeles. Eestikeelse õppe võimaldamine on, muide, riigi ja seeläbi omavalitsuse põhiseaduslik kohustus. Kava, mille linnavalitsus, koolid ja lasteaiad on koos partneritega viimase kuue kuu jooksul välja töötanud, täidab seda kohustust ja loob eeldused senisel kursil kiiremini liikuda. Selgitan järgnevalt täpsemalt.