Sõjapõgenikud töötavad maasikapõldudel ja mujalgi

Vasulas Lätte talus töötab maasikapõllul kaks kombaini, mille peal on ametis ka hulk Ukraina sõjapõgenikke. Peremehe Viljar Varriku sõnul on küpseid marju tänavu nii palju, et kõiki ei jõuagi ära korjata. Foto: Sille Annuk

Keskpäevases kuumuses töötas reedel Tartu lähistel Vasula külje all Lätte talu põldudel kaks maasikakombaini. Kombaini tagant paistsid küll ainult korjajate jalad, kuid elav jutuvadin oli see-eest kosta kaugemalegi.

Maasikakorjamisel on Lätte talus abis ka Ukraina sõjapõgenikud. Kui palju neid tänavu seal käib, seda ei teadnud Lätte talu peremees Viljar Varrik täpselt isegi, sest töötuhinas polevat mahti neid põllu peal kokku lugeda.

Maasikahooajal on abikäsi alati tarvis. Lätte talu peremees otsis abilisi peamiselt sotsiaalmeediast. «Kust siis mujalt, inimesed on kõik ju seal,» ütles Varrik. Ukrainast pärit abilised leidis ta Facebooki grupist «Ukraina sõbrad Tartus». Kuigi vahel tuleb ette keelebarjäär, sujub töö Varriku sõnul hästi.

Kahtlased kuulutused

Peale maasikakorjamise otsitakse sotsiaalmeedia vahendusel abikäsi teistessegi valdkondadesse. Sotsiaalmeediast võib leida väga häid tööpakkumisi, siiski tuleb jääda ettevaatlikuks, hoiatas töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli. Veebis puudub laialdane kontroll, mistõttu leiab sealt ka nii-öelda musta töö pakkumisi.

Väli sõnul on juhtunud, et töötukassasse pöördunud ukrainlased ei teadnud oma siinse tööandja nimegi või on hiljem selgunud, et nimetatud ettevõtteid pole üldse olemas.

«Ukrainlased on praegu väga haavatavad,» selgitas Väli. «Nad on lihtsalt nii motiveeritud tööd otsima.» Seetõttu on neil ka suurem oht saada must tööots või langeda pettuse ohvriks.

«Ma väga loodan, et iga ukrainlane leiab endale eestlasest sõbra, kellega kahtlastes olukordades nõu pidada,» lisas Väli. Kahtluse korral tuleks ühendust võtta tööinspektsiooniga.

Praeguseks on Tartumaal end töötuna arvele võtnud 966 Ukrainast tulnud sõjapõgenikku, töökoha on leidnud neist 40 protsenti. Väli nentis, et nende inimeste tööle rakendamine on käinud võrdlemisi kiirelt – peamiselt just seetõttu, et nad on ise äärmiselt motiveeritud töötama.

Haridustasemest hoolimata otsitakse põhiliselt lihtsamaid töid, millega on võõral maal hõlpsam toime tulla.

Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli: «Ukrainlased on praegu väga haavatavad. Nad on lihtsalt nii motiveeritud tööd otsima.»

Näiteks töötavad ukrainlased kaubapaigutajate, saaliteenindajate ja koristajatena, nendel ametikohtadel pole ka keelebarjäär suureks mureks. Lähitulevikus aga ei pruugi see enam üldse probleem olla. «Nad püüavad väga kiirelt eesti keele ära õppida, see on nii liigutav,» märkis Väli.

Lisaks keelele on ka teisi takistusi. Näiteks tekitab paljudele tööd otsivatele emadele muret, kuhu tööpäeval lapsed jätta. Eriti just seetõttu, et ukrainlased saavad eestlastest varem pensionile ning neil on tavaks, et lapsed antakse päevaks vanavanemate hoole alla. Siin aga selgub, et vanavanemad pole Eesti süsteemis veel pensioniealised, ning paljud peavad uuesti tööd otsima, selgitas Väli.

Töökad inimesed

Probleemidest hoolimata on tööandjad sõjapõgenike värbamisel paindlikud nii nende keeleoskuse kui ka töökoormuse osas.

Ukrainast tulnud inimesi palkavaid ettevõtteid abistab omakorda töötukassa. Nimelt saab nende kodulehel taotleda muu hulgas ka mentorluse ja koolituse toetust. Toetuste eesmärk on kaasa aidata sõjapõgenike kohanemisele nii Eesti tööpõllul kui ka laiemalt igapäevaelus.

Lisaks sellele korraldab töötukassa sõjapõgenikele värbamisüritusi, kus on võimalus kohtuda tööandjatega silmast silma. Järgmine selline üritus tuleb Tartumaal septembris.

Tulevaste tööotsingute tulemuslikkuse suhtes on Väli optimistlik, sest ka tööandjatel jagub sõjapõgenike kohta ainult kiidusõnu. «Ütlevad, et ukrainlased on head ja töökad inimesed,» lisas ta.